Ukrainast Tšernigovist pärit ehitajad Võru Kesklinna kooli ehitusobjekti juures lõunapausi ajal. Foto: Tarmo Saar

Ukrainast pärit ehitajad on väga rahul Võrus töötamisega, sest palk on mitu korda kõrgem kui kodumaal.

Võru Kesklinna kooli hoone renoveerimistöödel on ametis kümmekond ukrainlast. Põhja-Ukrainast Tšernigovist pärit ehitajad rääkisid, et on olnud siin juba paar kuud ja teenivad enda rehkenduse järgi keskmiselt 1000–1100 eurot kuus. Täpset kuupalka neil pole, makstakse tükitöö alusel. Soovi korral saab ka avanssi.
Mehed leiavad, et teenistus on Võrus väga hea, sest Ukrainas teeniksid nad sama tööga vaid 300 eurot kuus. Miinimumpalk on Ukrainas 100 eurot kuus.
Mehed on väljaõppinud ehitajad ja teevad fassaaditöid. On varemgi välismaal töötanud ning ilmselt jätkavad väljaspool Ukrainat ka tulevikus.
Ukrainas on väga raske toime tulla, sest elamine on kallis, kahetoalise korteri kommunaalmaksed ulatuvad mitmesaja euroni kuus, ja nii aasta ringi. Paljud inimesed käivadki tööl ainult selleks, et eluaseme kommunaalmakseid maksta.
Ukrainlased kirjeldasid elu Eestis nagu paradiisi ja küsisid, kuidas oleks võimalik Eesti kodakondsust saada. Näiteks autod on Ukrainas kõrgete automaksude tõttu neli-viis korda kallimad kui Eestis. Toit on Ukrainas enam-vähem sama hinnaga mis Eestis, ainult kala on poole odavam. Mehed imestasid, miks Eestis on kala nii kallis, kuigi ümberringi on meri.
Mehed rääkisid, et teevad fassaaditöid ja töötavad Eesti vahendusfirma kaudu. Elavad nad Võrus hostelis. On jõudnud veidi ka ringi vaadata ning Tamula järves ujumas käia. Eestis meeldib neile väga. Kodumaal Ukrainas on olukord väga ebakindel, käib sõda. Seda tunnetavad kõik, sest pidevalt võetakse mehi rindele, igas vanuses. Ainult väga noori ei taheta rindele saata, kuna seal võib kergesti surma saada. Sõdimise eest makstakse, aga vähe.
Kesklinna kooli ehitusobjekti peatöövõtja on AS Semuehitus. Firma juht Meelis Munski ütles, et välismaalaste palkamisega tuleb olla väga korrektne, sest maksu- ja tolliamet revideerib objekte iga kuu. Kõik inimesed on arvel.
Munski ütles, et kõik pole ukrainlased, kes objektidel töötavad. Lisaks on lätlasi, poolakaid, ungarlasi, isegi rumeenlasi. Semuehitus otse välismaalasi ei palka, seda tehakse vahendusfirmade kaudu.
Palka makstakse ukrainlastele sama palju kui eestlastele. Abitöölised teenivad alates 600 eurost ja palgad küünivad 1000 euroni välja. Vähem polegi mõtet maksta, sest keegi vähema eest tööle ei tule, rääkis Munski. Isegi koolilapsed saavad 700 eurot kuus.
Munski sõnul välismaalastele otsest kuupalka ei maksta, arvestus käib tükitöö alusel.
Maksu- ja tolliameti statistika põhjal on Võru linnas ehitajate keskmine palk 939 eurot.
Munski ütles, et pooldab välismaalaste palkamist olukorras, kus kohapeal tööjõudu võtta pole. „Äris on ka nii, et kui kohalike seas pole, otsid sealt, kust saad,” märkis Munski. „Elus peab olema rotatsioon. Kui eestlane tahab rohkem teenida ja töötab seal, kus teenib rohkem, on see minu meelest samuti normaalne.”
Tööjõupuudus on Eestis suur, tunnistas Munski. Ehitussektoril läheb praegu hästi ja töötajaid otsitakse igalt poolt. Tööjõupuuduse tõttu on Semuehitus vähendanud oma tööjõu hulka.

Politsei hoiab ukrainlaste töötamisel teraselt silma peal

Lõuna prefektuuri migratsioonijärelevalveametnik Eero Mango ütles, et tänavu on politsei Lõuna-Eestis alustanud 76 menetlust kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on rikkunud Eestis töötamise nõudeid. Enamik neist on olnud Ukraina kodanikud.
Vähemal määral on tuvastatud seaduserikkumisi ka Moldova, Valgevene, Nepaali, India, Iisraeli ja Kanada kodanike poolt. Suur osa neist on avastatud ehitusobjektidel ja maasikakasvandustes.
Võrreldes varasemate aastatega on lühiajalise töötamise taotluste hulk märgatavalt kasvanud ehk aina enam värvatakse hooajatöödele just välistööjõudu. See statistika on omakorda korrelatsioonis avastatud seadusrikkumistega. Samuti sõltub avastatud seaduserikkumiste hulk piiriametnike ja maksu- ja tolliametnike panusest selliseid kontrollkäike ikka ja uuesti ette võtta.
„Kui tööandja kutsub töölisi teistest riikidest, tuleb tal kutsutud inimese tööle saabumine registreerida politseis. Sellise järelevalve eesmärk on tagada, et Eestisse ei saabuks need, kes võivad olla ohuks kohalikele aga laiemalt kogu Euroopale. Kuna sageli ei kohtu tööandja teisest riigist värvatud töötajaga ega tea tema tausta, annab politsei eelnev taustakontroll kindlustunde ka tööandjale,“ selgitas Eero Mango.
Mango kirjeldas, et sagedamini ongi probleemiks just see, et tööandja unustab võõrtöölise töötamise politseis registreerida või ei jälgi, millise perioodi vältel tohib töötaja Eestis viibida. Võõrtöölise Eestis viibimist piiratakse kas viisa või viisavaba perioodiga ja selle pikkus oleneb tööst, milleks nad on siia kutsutud. (lühiajaline töötamine hooajatöötajana on lubatud kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul – toim).
Samuti ei pööra Mango kinnitusel tööandjad küllalt tähelepanu töötasu maksmise kohustusele, mille järgi peab välistöölisele iga kuu maksma vähemalt Eesti keskmist palka ehk 1221 eurot.
Selliseid kontrollaktsioone teeb politsei- ja piirivalveamet ettevõtetesse süsteemselt.

Ehitajate keskmised töötasud Lõuna-Eesti omavalitsuste ettevõtetes maikuus
Otepää vald 1320 eurot
Räpina vald 1069 eurot
Antsla vald 975 eurot
Võru linn 939 eurot
Valga vald 906 eurot
Tõrva vald 900 eurot
Kanepi vald 898 eurot
Põlva vald 884 eurot
Setomaa vald 736 eurot
Võru vald 729 eurot
Rõuge vald 627 eurot
Allikas: MTA

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 26/07/2018 08:49:29