Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Suurinvesteering toppab, sest vald vaidleb maanteeametiga

Teelõik väike, vaidlus suur – Peri külla viiva tee äärde pole hakatud kergliiklusteed ehitama, sest Põlva vald vaidleb maanteeametiga. Foto: Ülle Harju

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas kevadel toetada ligi 680 000 euroga jalgratta- ja jalgtee ehitust Peri piirkonna külade ühendamiseks Põlva linnaga. Ligi neljakilomeetrise tee ehitus on aga jäänud toppama: maanteeamet keeldub ehitusprojekti kooskõlastamast.

„Maanteeamet nõuab, et kergliiklustee oleks sõiduteest kaugemal, selleks tuleks aga ju osta maad juurde ja see kõik maksab!” pahandas Põlva vallavanem Georg Pelisaar. „Võrdluseks: kui kõnnin või lükkan lapsevankrit Põlva-Võru maantee ääres, siis autod võivad mööda sõita 90ga ja kõik on okei – pole justkui kellelegi ohtlik! Kui nüüd teeme kergliiklustee sõiduteest kahe-kolme meetri kaugusele, siis nüüd äkki on see ebaturvaline?!”
Vallavanema väitel tuli maanteeamet selle nõudmisega välja siis, kui projekt oli valmis ja kooskõlastamisel. „Eelprojekti nad ju kooskõlastasid, see oli enne, kui EASile taotluse esitasime,” märkis ta.
„Maanteeamet kooskõlastab projekti, kui see on koostatud vastavalt väljastatud nõuetele,” selgitas maanteeameti planeeringute menetlemise talituse juhataja Marten Leiten. „Maanteeamet ei ole esitanud lisanõudeid projekti koostamise käigus. Oleme teinud koostööd kohaliku omavalitsuse ja projekteerijaga, kuid seni ei ole projekti vastavalt nõuetele koostatud. Lisaks väljastatud nõuetele oleme projektlahendust mitmel korral üle vaadanud ning esitanud märkused.”
Viimases, 30. mail esitatud nimekirjas oli 38 märkust. Need on abivallavanem Martti Rõigase kinnitusel projekteerijale edastatud ja Rõigas avaldas lootust, et on ka juba ära tehtud.
„Vaidlus käib vaid ühes küsimuses,” ütles ta. „Meie sooviksime, et maanteeamet piiraks Perilt Põlva-Võru maanteeni viival teelõigul kiirust 70ni, kuid seda maanteeamet ei taha meile arusaamatutel põhjustel teha. See on nii väike lõik ja niikuinii tuleb kohe kiirusepiirang peale (Peri asulasildini on umbes 1,5 km – ÜH). Maanteeamet jälle nõuab tee ehitamist seitsme meetri kaugusele, mis tähendaks, et peaksime küsima maaomanikult ebamõistlikult palju maad juurde.”
Rõigas märkis, et maaomanik OÜ Põlva Agro on kergliiklusteede jaoks ka mujalt maad andnud ja lõputult ei saa omaniku heasoovlikkust kuritarvitada. „Lõpuks tuleb seda maad juba hektareid, see on teise inimese elatusallikas ju,” ütles ta. „Praegu on Põlva Agrolt plaanis osta 6000 m² maad, kui maanteeameti nõudmisi täita, peaks veel samapalju põllumaa hinnaga juurde ostma.”
Kergliiklustee ehitamisel kehtivate nõuete järgi sobiks kõnealusel juhul mõlemad variandid, kemplus käib selle peale, kelle pakutud variant lõpuks käiku läheb.
Maanteeamet on senini jäänud endale kindlaks. „Kiiruspiirangud peavad vastama liikluskeskkonnale, et need oleksid selgelt mõistetavad ja põhjendatud. Kui tee ristlõiget ümber ei ehitata, ei ole piirkiiruse muutmisel alust. Riigitee ning jalg- ja jalgrattatee vahekaugus tuleneb normist, mis on esitatud esialgsetes nõuetes,” selgitas Marten Leiten.
„See on läbirääkimiste koht ja peaksime kompromissi saavutama, aga me pole maanteeametiga laua taha maha istuda saanud,” rääkis Martti Rõigas. „Oleme üritanud viimased nädalad selleks aega kokku leppida, aga maanteeamet pole kohtumiseks aega leidnud. Kui saadame neile e-kirja, saame vastuse 30 päeva jooksul, esitame lisaküsimuse, jällegi läheb vastuseni 30 päeva aega! Kui võtame kogu asjasse puutuva seltskonna laua taha kokku, siis räägime kõik asjad korraga läbi.”
Rõigas tunnistas, et emb-kumb peab siiski lõpuks järele andma. „Kes paremini põhjendab,” nentis ta. „Me võime ju normidega loopida üksteist, aga ära peaks ka ikka põhjendama.”
Rõigas avaldas lootust, et probleem siiski laheneb ja kergliiklustee ehitus võiks juba sügisel alata. „Kevadel võiks siis edasi minna,” pakkus ta. „Kui hange on üle talve, võib-olla tuleb siis hinnas soodsam ka.” Põlva vald peab esialgse kalkulatsiooni järgi omaosalusena kergliiklustee ehitusse panustama 136 000 eurot.

Vallavanem: kergliiklusteid peaks ehitama maanteeamet!
Georg Pelisaare sõnul oleks mõistlik, kui kergliiklusteede ehitamisega tegeleks üleüldse maanteeamet. „Sellega ei peaks tegelema omavalitsus! Nüüd peab siis omavalitsus tegema teed ja täitma bürokraatide täiesti jaburaid nõudmisi!” pahandas ta.
„Samas, millise kökatsi kergliiklustee tegi meile maanteeamet ise!” viitas ta Põlva bussijaamast Ihamaru poole viivale teele. „Kaks kilomeetrit teed eikuhugi,” lisas abivallavanem Janika Usin. „Kuna ühe maaomanikuga ei saanud maa loovutamises kokkuleppele, siis lõpeb kergliiklustee vahepeal ära ja inimene peab maantee ääres kõndima, pole isegi turvapiirdeid!”
„Tartu poole on Mammasteni kergliiklustee ja edasi eimiskit, kuigi taga on väga rahvarohke Taevaskoja piirkond ja Hatiku elamurajoon!” viskas Pelisaar maanteeameti kapsaaeda veel ühe kivi.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/07/2018 09:29:30

Lisa kommentaar