Haanja Tantsu Laulu Mängu Seltsi vägev juubeliaasta

Juubeliaasta esimese sünnipäeva pidas seltsirahvas Suure Munamäe tornis kontserdiga. Oma seltskonnaga kogunetakse 8. jõulukuu päeval pidulaua taha, et teha uusi plaane järgmisteks hooaegadeks. Foto: erakogu

30 aasta eest loodud Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts tegutseb praegu nii vägeva vungiga, et tantsis möödunud kuul Riias Läti juubeliaasta laulu- ja tantsupeol esimese eestlastest trupina.

„Mõte Läti tantsupeol osaleda tuli paar aastat tagasi,” selgitas seltsi üks eestvedajatest Ene Aedmaa. „Üks meie tantsijatest rääkis Korneti rahvamaja juhatajaga ja tema võttis sellest mõttest tuld. Nii saimegi Korneti rahvamaja rühmaks, mis koosnes eestlastest. Kaks aastat õppisime tantse, läbisime kõik piirkondlikud ülevaatused. Meile pandi hindeid täpselt samamoodi nagu teistelegi. Meil pidid olema ka läti rahvariided ja rahvamaja juhataja lasi ka riided teha.“
Ene Aedmaa märkis, et nad käisid kahel suurel ülevaatusel, mis oli tõsine töö. Suurem proovikivi oli õppida lätlaste moodi tantsima. Tantsujuht Ulvi Toomik käis Riias seminaridel, et tantsud korralikult selgeks saaks. Silver Näkk ütles, et tantsujuhi hinnangul on tänu läti tantsudele Haanja rühma meestel rüht tekkinud.
Anne Heier märkis, et lätlased tantsivad kergelt, nagu ülevalt alla. Eestlaste tantsusamm on veidi raskem. Aedmaa kommenteeris, et väga keerulised olid ka kehahoiud. Käed puusas on lahtise käega, mitte rusikas; kui on vaja käsi ees hoida, siis ikka täisnurga all, mitte üleval ega all.
Kuigi tantsiti „aktsendiga“, olid kõik kolm tantsu eeskujulikult omandatud ja Riiga sõit oli kindlustatud.

Läti keelt siiski selgeks ei saanud
Tantsude pealkirjad olid meie tantsijatel väga keerulised meelde jätta, seetõttu anti neile omad nimetused: räti tants, kirikutants, tuule tants. Anne Heier ütles, et ka rütmivaheldused ja keeruline taktimõõt ei lihtsustanud õppimist.
„Pidu ise oli väga võimas. Rongkäigus oli 47 000 lauljat ja tantsijat, see vältas seitse tundi,” kirjeldas Heier.
„Lätlaste poolt oli vastuvõtt väga soe. Meid tunti ära, tunti meie vastu huvi. Kui olime bussis, siis ikka tuldi meie juurde pärima, et kas me oleme need eestlased,“ muigas Silver Näkk.
„Meil on juba seltsi algusaastatest peale olnud läti rahvatantsurühmadega sõprussidemed ja suhted. Läti tuttavaid on meil palju. Vastastikuseid kultuurivahetusprogramme on tehtud palju,“ selgitas Anne Heier.

Pikk ajalugu
Kuidas Haanja Laulu Mängu Selts omal ajal alguse sai, seda meenutas möödunud nädalal Piipsemäe talu toas Sulev Kraami sünnipäevale kogunenud sõpruskond, kelle eestvõttel loodi 1988. aastal Haanja rahvamaja segarahvatantsurühm, praeguse nimega MTÜ loodi 2004. aastal.
Sõpruskond moodustus 1980. aastatel noortest spetsialistidest, kes pärast kooli lõpetamist olid tööle tulnud Haanja kanti. Siis oli veel rahulik stagnatsiooniaeg ja mingit plaani seltsielu elavdamiseks polnud. Haanja rahvamaja oli ka veel Okasroosikese unes.
Teise ärkamisaja algul moodustati Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts. „Varem oli siin Plaani-Haanja Laulu Mängu Selts Helin,” rääkis Sulev Kraam. „Meie mõtlesime, et kuna meil päris otseseid sidemeid varasema seltsiga polnud, siis õigusjärglaseks ka ennast ei pidanud ja seltsi taastama ei hakanud.“ Esimene tantsuõpetaja oli Ilme Kängsepp.
MTÜ kaudu on tantsulised endale rahvariided soetanud ja Haanja rahvamajas seltsile ruumi remontinud.

Oma klaverisaatja on suur väärtus
Üheks suureks väärtuseks tantsurühmale on klaverisaatja – Anne Heier, kes on algusaastast peale saatnud tantse klaveril või akordionil. Ene Aedmaa selgitas, et klaverisaatja on tänapäeval suur haruldus, sest teistel ei ole enam elavat muusikat tantsu õppimise ajal.
Erlend Aedmaa selgitas, et tantsurühma saatemuusikutest on alguse saanud mitu bändi – Hoia ja Keela, praegu tantsutab nii rahvast kui ka rahvatantsijaid kapell Eloilo. Viimane on andnud kontserte mitmes maailma paigas, näiteks on üles astunud nii Barcelonas folkloorifestivalil kui ka Moostes Elohelül. Tantsijaid on saatnud rahvalike lugudega veel ansamblid Sulatsõ ja noortest muusikutest koosnev seltskond Fibrill.

Reisida on palju saanud
Esimese välisreisi tegi Haanja tantsurahvas Rootsimaale 1990. aastate alguses, kui veel polnud Eesti riiklikku iseseisvust kinnitatud. „Vene välispassidega läksime lennukiga Rootsi ja tagasi tulime parvlaeva Nord Estonia reisiga,“ meenutas Erlend Aedmaa.
Kõik välisreisid on olnud põnevad ja meeldejäävad. Eriti tõi Anne Heier esile viimast Hispaania reisi, kus kataloonlased võtsid neid väga soojalt vastu ning pidasid eestlasi oma eeskujuks rahvusliku identiteedi ja riikliku iseseisvuse hoidmise poolest.
„Oleme kolm korda Venemaal käinud soomeugrilastel külas. See on märkimisväärne,“ tõdes ta. „Üks kord ersade ja kaks korda maride juures.“
Tantsitud on pea kogu Euroopas. Mõnes riigis suisa mitu korda. Seltsirahvas loetles riike, mida väisatud: Itaalia, Norra, Tšehhi, Ungari, Holland, Soome, Venemaa, Rootsi ja loomulikult Läti.
Reisidel käiakse peamiselt oma rahakoti pealt. Järgmine reis viib seltsirahva Kreekasse.
Kui tantsurühm kandideeris esimest korda suurele Eesti laulu- ja tantsupeole 1994. aastal, siis ütlesid korraldajad, et tantsijad said Tallinnasse pidusse. Hiljem tuli teade, et siiski tantsupeole ei saa, kuid rongkäiku võib minna. Nii tehtigi. Sõideti Tallinna, öö magati spordibaasis, hommikul marsiti rongkäigus ja sõideti koju tagasi. „Bussi ka ei pidanud ise maksma, selle saime majandist,“ meenutas Ene Aedmaa.

Vahvad meenutused
Tore mälestus on seotud 1994. aastal Tartu juubelilaulupeoga, kui kohale mindi kastiautoga GAZ 51. Kased pandi kasti nurkadesse, matid maha (pingid olid siis juba keelatud) ja sõideti pidustustele. Veokiga sõideti linnas ringi ja järgmisel päeval mindi sellega ka rongkäiku. Vastuvõtt oli äärmiselt soe ja elav.
Seltsi liikmeid on nüüd juba 26 ja geograafia jääb Tartust Vastseliinani. Valdade ühinemise järel on tantsijad peamiselt Rõuge vallast, vaid üks paar käib Võru vallast. Ja tantsupaare on 9,5. Sulev selgitas, et üks mees on praegu ilma tantsupartnerita. „Kui muidu kurdetakse, et rahvatantsurühmadesse napib mehi, siis meil on naisi puudu.“
„Naised on meil väga aktiivsed, meil on väga lasterohke selts. Keskmiselt on igal tantsijal neli last, nüüd hakkame arvet pidama juba lastelaste üle,“ rääkisid Anne Heier ja Ene Aedmaa. Omal ajal tegutses täiskasvanute kõrval ka lasterühm.

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 09/08/2018 07:07:00