Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Täiendavast ravimihüvitisest pole kõik veel teadlikud

Retseptiravimitele rohkem kulutavad inimesed võidavad uuest hüvitisest. Foto: LõunaLehe arhiiv

Aasta algusest maksab haigekassa peale retseptiravimitel märgitud soodustuse veel lisasoodustust inimestele, kel kulub ravimite peale rohkem raha, kuid mitte kõik ei ole sellest soodustusest veel teadlikud.

Võrulanna Ludmilla (perenimi toimetusele teada) tunnistas mõni päev tagasi, et ei teadnud aasta algusest kehtima hakanud täiendavast ravimihüvitisest midagi. Kuid ta oletas, et võib seda veidi saada, sest mullu oli tal tõsine operatsioon, pärast seda peab ta ravimeid tarvitama. „Täna ostsin kolm erinevat ravimit ja maksin kokku ligi 27 eurot, kuid paraku ma tšekki ei võtnud,” sõnas Ludmilla, kes lubas järgmisel korral kindlasti tšeki võtta.
Võrus elav Juta (perenimi toimetusele teada) tunnistas, et ta kasutab kõrgvererõhurohtu, mida ostab iga kuu, kuid lisasoodustusest ei olnud temagi varem kuulnud. „Ostan korraga mitut ravimit ja maksan 20 euro ringis, perearst on vererõhurohule kirjutanud 90protsendilise soodustuse,” rääkis Juta. Ta tunnistas, et tšekkidele on küll varasemast rohkem kirjutatud, kuid ta ei ole nende sisusse süvenenud.
Kui kumbki küsitletust ei osanud veel öelda, kas ja kui palju nad tänu täiendavale ravimihüvitisele on võitnud või võidavad, siis sel aastal varemgi ravimeid ostnud Maret (perenimi toimetusele teada) teab, et on juba pisut raha säästnud.
Pensionieas Maret elab Võrumaal. Ta on 15 aastat tarvitanud vererõhurohtu. „Kui mulle tohtri juures juulis retsept kirjutati, sain aru, et üks karp maksab 11 eurot, kuid välja ostes selgus, et sama summa maksin kuue karbi eest,” tundis ta heameelt.
Võru Euroapteegi juhataja proviisor Merike Liblik ütles, et inimene saab koos ravimitega alati ostutšeki, millelt ta näeb täiendava ravimihüvitise summa.
„Täiendav ravimihüvitis tähendab, et ravikindlustatud saavad ainult soodusretseptiga täiendava hüvitise lisaks tavapärasele ravimisoodustusele,” ütles Liblik. Lisasoodustus ei lisandu aga alati ja ka summad on erinevad.
„Kui inimene ostab aastas ravimeid alla saja euro, siis ta täiendavat ravimisoodustust ei saa,” selgitas Liblik.
Kui inimene kulutab aastas ravimitele 100–300 eurot, hüvitatakse 100 eurot ületanud summast 50%. Kes on kalendriaastal ostnud mitmeid soodusravimeid ja ühe ostuga kerkib tema täiendava ravimihüvitise summa 105 euroni, siis saab ta viielt eurolt 50% soodustust ehk maksab apteegis sellest vaid poole.
„Mida suuremad on inimese kulutused ravimitele, seda suurem on ka täiendav ravimihüvitis,” ütles proviisor Liblik.
Ta tõi veel näiteks, et kes kulutab aastas ravimitele 110 eurot, sellele on täiendav hüvitis viis eurot, 250eurose kulu korral on lisahüvitis 75 ning 400eurose kulu korral 190 eurot.
Inimestel ei ole tarvis täiendava ravimihüvitise pärast muretseda. Kui nad lähevad apteeki ravimeid ostma, teeb arvuti kõik vajalikud arvutused ja igaüks hakkab hüvitist saama n-ö õigel hetkel.
Proviisor Liblik märkis, et aasta alguses tekitas lisahüvitis enamikule küsimusi, kuid nüüd on paljud juba hüvitistest teadlikud ega imesta enam, kui peavad retseptiravimi eest tunduvalt vähem maksma.
Võru Südameapteegi farmatseut MP (nimi toimetusele teada) märkis, et mida aeg edasi, seda rohkem on inimeste teadlikkus hüvitiste kohta kasvanud. „Mõned küsivad ravimit ostes, kui palju selle ravimi eest täiendavalt hüvitati,” lisas farmatseut.
Seda, kui paljud ostjad ja kui suure summa kokku on siiani võitnud, on proviisor Libliku sõnul apteegis raske öelda. Ta on viimase seitsme kuu jooksul märganud, et paljudel on lisahüvitise üle hea meel.
Sotsiaalministeeriumi andmetel on kuue kuuga saanud täiendavat ravimihüvitist ligi 50 000 inimest. Hüvitise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust suurema ravimivajaduse ja -kuludega inimestele.
Haigekassa andmetel on hüvitist kasutanud enam kõrgvererõhutõve, südamerütmi häirete ja suhkrutõve ravimite ostjad.

Kes vähem kulutas, maksab nüüd rohkem
Aasta algusest hakkas kehtima ka teine muudatus: nimelt ühtlustati retseptitasu ehk omaosaluse alusmäär 2,50 euro peale. Varem sõltus retseptitasu ravimi soodusprotsendist: ravimitel, mida haigekassa kompenseeris eelmisel aastal 50protsendilise soodusmääraga, oli retseptitasu 3,19 ja kõigil teistel 1,27 eurot. Näiteks kui inimesel oli terviseprobleeme jaanuaris ja ta tarvitas kümmet retseptiravimit, mille soodustus oli suurem kui 50%, siis pidi ta maksma ravimite eest 12.30 eurot rohkem kui detsembris.
Seega võidavad täiendavast ravimihüvitisest küll kroonilised haiged, kes on pidevad ravimitarvitajad, paljud lühikest ravikuuri vajajad maksavad ravimite eest aga varasemast rohkem.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 09/08/2018 07:17:46

Lisa kommentaar