Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
10°
Otepää
Tartu
10°
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva

Väimela kanala on keskkonnale ja kohalikule elule ohutu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Noeela Kulm.

OÜ Lõuna-Eesti Talumuna on otsustanud Väimelasse kanala rajada, keskkonnakonsultatsiooni ettevõtte ASi Kobras seada on tingimused, et ei halveneks Väimela elu- ja looduskeskkond.
Praegune paanikakülvamine, millega tegelejad kasutavad faktide kõrval ka valeinfot, teeb murelikuks. Seetõttu selgitame enam emotsioone tekitanud küsimusi põhjalikumalt.
AS Kobras sai OÜlt Lõuna-Eesti Talumuna tellimuse korraldada Väimela kanalakompleksi keskkonnamõju strateegilise hindamine (KSH) mullu kevadel. Plaan ehitada kasutuseta jäänud lautade asemele moodne ja keskkonnahoidlik kanala 290 000 munakana jaoks esitati seejärel Võru vallavalitsusele.
Detailplaneeringu lähteseisukohad, KSH väljatöötamise kavatsus ja eskiislahendus saadeti vallamajast 19. mail 2017 tulevase kanala piirinaabritele, potentsiaalselt olulise mõju piirkonda jäävatele naabritele (sh OÜ Rauameister ja Võrumaa Kutsehariduskeskus) ja asjasse puutuvatele riigiasutustele arvamuste kujundamiseks lähtuvalt planeerimisseadusest.
Lindude arv eskiislahenduse seletuskirjas, mis on valla kodulehel kättesaadav juba enam kui aasta, oli „ca 290 000”. Seda arvu nimetasime ka piirinaabritega kohtudes. Oluliselt väiksem number võis meelde jääda ajalehtedes ja Ametlikes Teadaannetes ilmunud vallavalitsuse teatest: „Mõjude hindamise aluseks on kavatsus püstitada kodulinnufarm, kus saab kasvatada rohkem kui 60 000 lindu.” See number on mõjude hindamise künnisarv, väiksema kanala puhul oleks piisanud keskkonnakompleks- ja ehitusloast.
Kanade maksimumarv 360 000 on tulnud protsesside läbiarvutamise tulemusel. Seejuures on oluline rõhutada, et senise planeerimisprotsessi vältel on lähtutud kõiges planeerimisseaduses ette nähtud korrast, sh avalikustamisele kehtestatud reeglitest. Kellelgi pole olnud soovi midagi varjata, arendaja ei ole nii lühinägelik.
Oleme sell poolt, et väikeses Väimelas peab muredele vastused leidma. Muidugi häirib kunagise suurlauda asemele rajatav kanala praegust heaolu, aga koostöös huvitatud osapooltega leiame ennetus- ja leevendusmeetmed. Leevendusmeetmed, mida avalikustamise tulemusena lähiajal kindlasti veel korrigeeritakse, on kohustuslikud, planeeringus kirjas, lugemiseks valla veebilehel KSH aruande peatükis 13.
Kõige rohkem hirmutab kohalikke kompleksi tekitatav kanakakahais. Selle leevendamise olulisim meede on see, et sõnnikut ei hakata kohapeal ladestama, vaid kogutakse konteineritesse ja viiakse minema, suure tõenäosusega biogaasijaama.
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest tulenevalt võib lõhnahäiringut esineda „vastuvõtja” juures 15% aasta lõhnatundidest. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tehtud modelleerimine näitab, et sellise sõnnikukäitlemise korral jääb lõhna esinemise häiringutase Väimelas lubatud 15% piiresse.
Oleme ise kogenud nii Meemaste tibulas kui ka Rosma kanalas, et kanakakalõhna on tunda vaid ventilatsiooni väljatõmbeava ees, samuti avatud sõnnikuhoidla juures. Varusõnnikuhoidla rajamise nõue tuleneb veeseadusest. See peab avariiolukordadeks olemas olema, tavaolukordades sinna ladestamise vajadus Väimelas puudub.
Mõjude hindamise ala on ekslikult üks-ühele võrdsustatud alaga, kus lõhna häiringutaset ja ammoniaagi sihtväärtust ületatakse. Selline ala on palju väiksem, mõju hindamise ala määratleti suure puhvrina tegelike oluliste keskkonnamõjude levimise alast väljapoole.
Esialgset määratlust korrigeeriti Keskkonnaameti ettepanekust lähtuvalt, näidates seda suuremana, kui Keskkonnaamet soovis. Keskkonnaamet on kinnitanud, et üldjoontes on nende ettepanekuga juba arvestatud ja meil on plaanis võtta mõjuala sisse ka seni väljajäänud ala (Väimela aleviku osa, vt kaarti).
Lõhna ja ammoniaagiheite modelleerimine toimus sõltumata määratud mõjualast, saasteallikatest lähtuvate heidete põhiselt ning tulemusedki näitavad, et ammoniaak ja lõhnaained kanduvad valdavalt kirde suunas, sest piirkonnas on enamjaolt (u 22,5% ajast) edelatuuled.
Üks naaber soovis võimaliku haisu eest kaitseks istutada rohkem puid kanala ümber. Puud on plaanile joonistatud ja kavas kindlasti ka istutada.
Ammoniaagi aasta keskmine sihtväärtus 8 μg/m3 on kehtestatud epifüütsete samblike populatsioonide hea seisundi tagamise eesmärgist lähtudes. Väimela kanala ümbruses tundlikke taimeliike ja samblikke ei ole, nii ei saa rääkida olulisest negatiivsest keskkonnamõjust.
Vastavalt hajumisarvutustele jääb ammoniaagi kontsentratsioon väljaspool tootmisterritooriumi alla 8 μg/m3, olles oluliselt madalam ammoniaagi lõhnaläve tasemest, mis on tundlikumatel inimestel 300 μg/m3, ja võimaliku tervisemõju tasemest, mis jääb eri uuringute andmetel 70μg/m3 ülespoole.
Reovee käitlemise tingimused andis Võru Valla Veevärk. Olmevee saab juhtida valla ühiskanalisatsiooni. Reoveepuhastussüsteemi saab häälestada reovee koostise järgi ning ei ole välistatud ka lindlate pesemisel tekkiva reovee (pesuaineid muide ei kasutata) juhtimine valla kanalisatsiooni. Kui olemasolevad seadmed ei suuda soovitud kogust puhastada, peab süsteemi täiustama, nii on meile kirjalikult lubatud.
Pärast kanalate pesemist kasutatakse desoainet, mis ohutuskaardil esitatud andmete kohaselt ei ole veekeskkonnale, sh vee-elustikule toksiline. Kui mõelda, kui kanget keemiat me koduköögist iga päev kanalisatsiooni juhime, siis isegi kui mingi kogus desoaine jääke sinna jõuab, ei saa seda võrrelda meie endi koormusega puhastile.
Kanalakompleksi veetarbe rahuldamiseks on kaks võimalikku varianti: uue puurkaevu rajamine või veetarbe rahuldamine Väimela tööstusala puurkaevust ammutatavast veest. Puurkaevu omanikult OÜlt Võru Valla Veevärk saadud info kohaselt on teoreetiliselt võimalik varustada kanalakompleksi Väimela puurkaevust joogiveega, kui asendada olemasolev pump võimsamaga, paigaldada lisamahuti ja vajaduse korral lisafilter raua ärastamiseks.
Väimela kanalakompleksi KSH aruande koostamise juhteksperdil Urmas Uril on KMH litsents ning pikaajalised kogemused mõjude hindamisel. Keskkonnakonsultantidena väärtustame keskkonda, peame oluliseks, et uuendused oleksid kõrvuti traditsioonidega ning paindlikkus käsikäes reaalsete võimalustega. Oleme valmis lisaselgitusi jagama.

 

Autor: Noeela Kulm, ASi Kobras keskkonnaekspert
Viimati muudetud: 16/08/2018 07:41:14

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia