Võru- ja Põlvamaa arenduskeskusel valmis kokkuvõte kevadisest küsitlusest, milles uuriti, mis aitaks paiksemaks jääda n-ö pendelrändajatel, kes käivad teise maakonda tööle, või neil, kes teevad või sooviksid teha kaugtööd. Küsitlus oli seotud valitsuse plaaniga tuua pealinnast välja vähemalt 1000 riigipalgalist töökohta.

„Lootsime, et saame teada, kes on pendelrändajad. Seda me kahjuks teada ei saanud, küll saime ülevaate kaugtööhuviliste ootustest,” kommenteeris küsitluse tulemusi Võrumaa arenduskeskuse juht Tiit Toots. Ta tõi välja, et kaugtööhuviliste suurim soov on kvaliteetse internetiühenduse olemasolu – ilma selleta pole kaugtööd võimalik teha. Samuti oleks kaugtöötajatele, kes elavad Kagu-Eestis, abiks toetus veevärgi, tee jne renoveerimisel – enamik neist soovib elada maal.
Küsitluse korraldamisel aitasid kaasa rahandusministeeriumi Võru ja Põlva talitus. Praegu on valitsuses kokku lepitud üheksa töökoha toomine Põlvamaale ning 18 töökoha toomine Võrumaale.
20% küsitlusele vastanutest arvab, et töö iseloomu arvestades oleks nende praegune töökoht võimalik kolida Võru- või Põlvamaale, ja 18% leiab et see ei ole võimalik. 5% vastanutest leiab, et nende abikaasa/elukaaslase töökoht oleks võimalik Võru- või Põlvamaale tuua, ja sama palju leiab, et see ei ole võimalik. „Koos perega Kagu-Eestisse kolida soovijatele oleks kindlasti plussiks, kui ka abikaasale oleks siin tööpakkumisi,” märkis Tiit Toots. Eilse seisuga pakuti töötukassa kodulehel Kagu-Eestis kokku 481 töökohta.
Kaugtöö ja töökohtade toomise kohta Kagu-Eestisse andis oma kommentaari või tegi ettepaneku 44% küsitlusele vastanutest.
Enim puudutati järgmisi aspekte. Oluline on, et kõik ettevõtted nüüdisajastaksid oma töökorraldust nii, et kaugtöö või kodus töötamine oleksid loomulikud, selgelt mõistetavad ja aktsepteeritavad (13).
Näiteks kirjutas üks vastaja: „Pealinnas on palju riigipalgalisi ametikohti, mille puhul töö on väga suures osas tehtav arvuti teel. Kahjuks levib üldiselt ikka veel ootus, et töötaja käib kontoris. Regionaalarengu ekspert Ulf Johansson kirjutas 6.07.17 Maalehes: „Usutakse, et inimesed peavad olema silma all, siis töötavad nad kõige paremini. Tegelikult on ju sel juhul kindel ainult see, et need inimesed on silma all.””
Teine märkis: „Reaalselt on võimalik paljusid töid teha väljaspool Tallinna, kuid kahjuks toimib ikka veel jõuliselt tsentraliseerimine Tallinna ja sealsete töökohtade hoidmine ning palgataseme tõstmine pealinnas. Ei arvestata, et pealinnast väljas on töötajatel samuti pädevus/haridus/kompetents olemas, nendel inimestel lihtsalt ei ole võimalusi üldjuhul. Riigiasutused on kujundanud mugavustsooni Tallinnas, puudub igasugune tahtmine korraldada tööd väljaspool pealinna elavate inimestega. Kuna puudub tahe töökohti Tallinnast välja tuua, siis ka riigiasutuste juhtkonnas leitakse põhjendused, miks seda teha ei saa. Reaalselt saaks küll. Oleme nõus töötama kodus (kui on tagatud vastavad juurdepääsud) ja üldjuhul makstakse ka väiksemat palka kui Tallinnas. Seega oleks ka tagatud majanduslik efektiivsus.”
Veel toodi välja: kaugöö tegemiseks on äärmiselt oluline kiire ja stabiilne internetiühendus ning korras teed maapiirkonnas (11). Oluline on eelisjärjekorras palgata kohalikke Kagu-Eesti spetsialiste (10). Rohkem töökohti peaksid võimaldama teha tööd kaugtöökeskuses või ühiskontoris või olla mobiilses kontoris (5).
Küsitlusele vastas 108 inimest, kellest 38% nimetas end kaugtööhuviliseks, 22% teeb kaugtööd, 20% on pendelrändajad ja 19% märkis end pendelrändajast kaugtööhuviliseks.
Vastanutest 24% töötab mõnes riigiasutuses, 76% töötab erasektoris või ei tööta üldse. Riigiasutustest nimetati järgmisi: Eesti Haigekassa (1), Eesti Maaülikool (1), HTM (1), Integratsiooni Sihtasutus (1), kaitsevägi (4), Maa-amet (1), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (1), Politsei- ja Piirivalveamet (2), Rahvusarhiiv (1), SA Tartu Kiirabi (1), Siseministeerium (1), kohalikud omavalitsused, riigikoolid.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 16/08/2018 07:49:49