Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
12°
Põlva
11°
Otepää
10°
Tartu
11°
Antsla
11°
Valga
12°
Räpina
12°
Tõrva
12°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
12°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
12°
Võru
11°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
11°
Valga
12°
Räpina
12°
Tõrva
12°

Õpetajate puudus: oodatud on tugispetsialistid ja mitme aine õpetajad

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Rõuge põhikoolis ei ole veel logopeediks õppinud spetsialisti. Foto: Ülle Harju

Võru ja Põlva maakonna koolides napib uue õppeaasta eel nii õpetajaid kui ka tugispetsialiste, inglise keele õpetajate asemel on nüüd puudus erivajadustega lastega tegelejatest.

Haanja kool Võrumaal otsib muusikaõpetajat, poole kohaga nii õppealajuhatajat-asjaajajat kui ka arvutiõpetajat.
Direktor Urmas Veeroja sõnul on tahtjaid, kuid enne, kui kõik sooviavaldused ei ole laekunud, ei saa ta midagi konkreetset öelda. „Tööle tulijad peavad kvalifikatsiooninõudele vastama,” täpsustas Veeroja. Ta lisas, et õpetajate puhul on oluline, et nad ise soovivad õpetajad olla.
Küsimusele, millise eriala õpetajaid on kõige raskem leida, vastas Veeroja, et see on koolide lõikes erinev. Ta tunnistas, et kui õpetajad teatavad kevadel mujale liikumise soovist, on uut spetsialisti sügiseks kergem leida.
„Muusikaõpetaja lahkub meie koolist, õppealajuhataja-asjaaja ja arvutispetsialist soovivad vähema koormusega töötada, kuna nad on seotud ka muu tööga, kuid kõik nad aitavad meid uute inimeste tööle tulekuni,” andis Veeroja mõista, et ükski tund ei jää andmata.
Mooste mõisakool Põlvamaal ootab infojuhti-haridustehnoloogi, kes peab ka mõned tunnid andma. „Soovijaid on ja nendega seisavad ees vestlused,” ütles direktor Ave Kikas.
Füüsiku haridusega Kikase sõnul ei ole maakooli raske õpetajaid tööle saada, küll on ta märganud, et keeruline on reaalainete õpetajaid leida. Füüsikaõpetajate seas on tema sõnul palju eakaid inimesi, mis näitab, et nooremaid õpetajaid lisandub napilt.
Kaugus töökohast ei ole enam igal pool oluline. Mooste mõisakooli käivad kaks õpetajat ja direktor ise Tartust. Päevas sõidavad nad edasi-tagasi 80 kilomeetrit.
Võrumaa Parksepa keskkooli õppealajuhataja Anneli Plado ütles, et kool otsib psühholoogi ja tugiisikut, viimast täiskohaga. „Kandidaate on ja loodan, et need kohad saavad õppeaasta alguseks täidetud,” sõnas ta.
26 aastat koolis töötanud Plado lausus, et kui kümme aastat tagasi oli väga raske inglise keele õpetajat leida, siis praegu on kõige raskem leida tugiisikut ja eripedagoogi. „Neid on järjest enam vaja, sest iga õpilane peab oma võimetele vastava õpetuse saama,” sõnas Plado.
Parksepa keskkoolis töötab kolm inglise keele ning kaks vene keele õpetajat, sest õpilastel on huvi vene keele õppimise vastu suurenenud, kuid saksa keele vastu järjest kahanenud. Põhikooliklassides Parksepas saksa keelt huvi puudumise tõttu enam ei õpetatagi.

Vaja on mitme aine õpetajaid

Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi ütles, et algavaks õppeaastaks on koolis kõik õpetajad olemas.
„Varem on küll olnud vaja mõne eriala õpetajaid leida ja see ei ole kergelt tulnud, sest mitme aine õpetajate leidmine on keeruline,” ütles Savi.
Ta täpsustas, et raskem on leida eesti keele, füüsika ja matemaatika õpetajaid. „Põhjus on ilmselt väheses pealekasvus,” ütles Põlva gümnaasiumi direktor.
Savi sõnul on tarvis meie gümnaasiumide jaoks palju rohkem mitme aine nagu geograafia-keemia, keemia-füüsika, matemaatika-keemia õpetajaid koolitada.
Võrumaa Rõuge põhikooli direktor Toomas Raju ütles, et koolis ei ole veel logopeediks õppinud spetsialisti. „Loodan, et kevadised kokkulepped teiste meile tulla lubanud spetsialistidega peavad,” lisas ta.
Raju meenutas, et aastaid tagasi räägiti klassiõpetajate üleküllusest, kuid praegu on neid ikka vajaka. Ta näeb ühe lahendusena õpetajate palga tõstmist Eesti keskmisele tasemele või pisut üle selle.
„See leevendaks õpetajate puudust, kuid ei lahenda lõplikult olukorda,” täpsustas ta.
33-aastase pedagoogipraktikaga Raju sõnas, et õpetajate otsimise kuulutused tegelikku olukorda ei peegelda, sest vastavalt seadusele peab erihariduseta õpetaja asemele kvalifikatsiooniga spetsialisti leidmiseks igal aastal konkursi korraldama.
Raju sõnul ei vastuta Eestis kahjuks keegi selle eest, et koolides oleksid vajalikud spetsialistid: eripedagooge, logopeede ja pedagooge on vaja koolitada.

KOMMENTAAR
Tarmu Kurm, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja:

Mõnes piirkonnas on tugispetsialiste puudu, samas ei tööta kõik spetsialistid täiskoormusega. Väikestes maakoolides neile täiskoormusega tööd ei olegi, kuid omavalitsuste liitumise järel saavad tugispetsialistid paindlikumalt töötada.
Palju õpetajaid töötab osalise koormusega, enam kui 12 000 kohal töötab ligi 15 000 õpetajat. Koolid peavad üle vaatama töökorralduse ja koolide pidajad hariduskorralduse.
Õpetaja kutsestandard näeb ette töötamise erivajadustega lastega ning põhikoolitusel saavadki õpetajad vastava esmase ettevalmistuse.
Nii Tartu Ülikoolis (TÜ) kui ka Tallinna Ülikoolis (TLÜ) saab tasemeõppes valida õppekava, mille läbimine annab mitme aine õpetaja kvalifikatsiooni. Töötavatel õpetajatel on võimalik lisaeriala omandada.
Riigieelarve strateegias on kokku lepitud, et õpetajate palgatõus jätkub. Järgmisest aastast kasvab miinimumpalk vähemalt 1250 euroni, keskmine palk jõuab prognoosi kohaselt 1500 euroni.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 16/08/2018 08:14:13

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia