Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Ministeerium tõmbas Kagu-Eesti koolid haneks

Endises kolhoosikontoris asuva Osula kooli renoveerimine tänapäevaseks koolihooneks lükkub teadmata ajaks edasi. Foto: Ülle Harju

Kolm Kagu-Eesti omavalitsust, kes võtsid haridus- ja teadusministeeriumi ärgitusel ette kuluka koolireformi, lootes saada tänu sellele toetust põhikoolide renoveerimiseks, jäävad kõik tõenäoliselt rahast ilma.

Haridus- ja teadusministeerium õhutas maal asuvaid väikseid põhikoole liituma, peibutades neid pidavaid valdu koolide renoveerimise rahaga SA Innove kavast „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020”. Põhikoolivõrgu korrastamise eesmärgiks on viia koolimajad vastavusse õpilaste arvu langusega ning vähendada kulusid taristule, põhjendas ministeerium.
Kagu-Eestist võtsid vedu kolm omavalitsust, küsides toetust Osula, Saverna ja Ahja põhikooli renoveerimiseks.
„Olin täiesti kindel, et raha saame. Olen väga pettunud,” ohkas Võru vallavolikogu esimees, endine Sõmerpalu vallavanem Aare Hollo, kuuldes Innove otsusest jätta Osula põhikool rahast ilma. „Liites Osula ja Sõmerpalu põhikooli, veensime lastevanemaid just selle argumendiga, et endine kolhoosikontor, kus Osula põhikool asub, oleks võimalik ümber ehitada nüüdisaegseks koolihooneks.”
Vald kulutas rahataotluse koostamisele ja koolihoone renoveerimise projektile üle 22 000 euro, taotlus esitati 1,1 miljoni euro saamiseks. Kooli direktor Anti Ossis lisas, et hakkas halba aimama siis, kui keskerakondlane Mailis Reps muutis ministriks saades renoveerimiskava tingimusi: nn abikõlblikuks arvati varem välja jäänud Tallinn ning projektide hindamise juures muutus oluliseks ka kasusaajate arv.
„Lootsime saada toetust Saverna põhikooli renoveerimiseks,” ütles Kanepi vallavanem Andrus Seeme. „Väga oleks rahasüsti vaja ka Kanepi koolile, millele aga polnud võimalik toetust küsidagi. Selle asemel antakse miljoneid eurosid Tallinnale, kus on niigi palju raha!”

Toetusraha jagamise peab kinnitama valitsus
Juuli lõpus esitas haridus- ja teadusministeerium valitsusele eelnõu, millega kinnitatakse teine põhikooli õppehoonete investeeringute kava mahuga 45,5 miljonit eurot.
Projektide eeldatavad maksumused on vahemikus 1 miljon kuni 7,2 miljoni eurot, selgub korralduse eelnõust. Tegevust toetatakse Euroopa regionaalarengu fondist 85 protsendi ulatuses.
Kokku renoveeritakse või ehitatakse 12 põhikooli Kohtla-Järvel, Narvas, Kärdlas, Tartus, Tallinnas, Haapsalus, Jõhvis, Pärnus, Türil, Kuressaares, Sillamäel ja Rakveres.
Sihtasutusele Innove esitati möödunud aastal juulist kuni oktoobrini 28 investeerimisettepanekut, millest hindamiseks kvalifitseerus 26. Ettepanekuid esitati kogumaksumusega üle 66 miljoni euro.
Valikukomisjonilt positiivse hinnangu saanud projektidele eraldatava toetuse maht on 45,5 miljonit eurot, taotlusvooru planeeritud eelarve oli 37,4 miljonit eurot. Valikukomisjoni ettepanekust lähtudes tegi Innove rakendusasutusele ettepaneku suurendada teise vooru eelarve mahtu esialgse summaga võrreldes 8,1 miljonit eurot.
Innovesse esitatud ettepanekud vaatas läbi HTMi ettepanekul loodud valikukomisjon, kelle hindamistulemuste alusel koostas HTM projektide nimekirja, mis kantakse eelnõu investeeringute kavva. Investeeringute kava kinnitab valitsus hiljemalt detsembris.

Toetust saavad omavalitsused, kus õpilaste arv hoopis kasvab
Kuigi toetusraha jagamise juurde on käinud läbi aastate jutt, et see on mõeldud väheneva õpilaste arvuga omavalitsustele, seisab nüüd must valgel, et Tallinna Pääsküla kooli rekonstrueerimiseks on ette nähtud 5,7 miljonit ning Tartu Variku kooli rekonstrueerimiseks 5,8 miljonit eurot.
Miks, kui haridus- ja teadusministeeriumi enda mulluse uuringu järgi on viimasel kümnendil Harjumaal ja Tartumaal õpilaste arv hoopis kasvanud – vastavalt 22 ja 2 protsenti. Kõige enam on põhikooliõpilaste arv vähenenud Hiiumaal (39 protsenti), Jõgevamaal (36 protsenti), Võrumaal (33 protsenti) ja Põlvamaal (32 protsenti).
„Põhikoolivõrgu korrastamise meetme eesmärgiks on aidata kaasa koolivõrgu korrastamisele, viies üldhariduskoolide hoonetes õppekohad vastavusse demograafiliste muutustega. Eesti-sisene regionaalne areng oli vaid üks mitmest arvesse minevast faktorist,” kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Margit Kapak. „Hindamisjuhend, mille põhjal otsused langetati, on kõigile teada. Omavalitsuste taotlused konkureerisid omavahel ja nagu ikka, taotlejaid oli enam kui jagatavat taristutoetust. Kindlasti taotleme meetme jaoks vahendeid ka järgmisel perioodil.”
LõunaLehe küsimusele, kas Tallinna ja Tartu kooli renoveerimist toetatakse 85 protsendi ulatuses Euroopa regionaalarengu fondist tulevast rahast seetõttu, et koolid asuvad äärelinnas, mitte kesklinnas, ministeerium ei vastanud.
Toetusest ilma jäänud omavalitsuste esindajad juhtisid tähelepanu, et enamiku toetusrahast saavad kohalikud omavalitsused, kus on praegu võimul Keskerakond: Tallinn, Narva, Pärnu jne. „Järeldused tehke ise,” märkisid nad.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 16/08/2018 09:22:56

Lisa kommentaar