Küsitlus

Mida teed, kui näed vandaali tegutsemas?

Ilm täna
Võru
19°
Põlva
20°
Otepää
19°
Tartu
21°
Antsla
21°
Valga
21°
Räpina
19°
Tõrva
20°
Võru
22°
Põlva
22°
Otepää
21°
Tartu
22°
Antsla
21°
Valga
22°
Räpina
21°
Tõrva
22°
Võru
23°
Põlva
23°
Otepää
23°
Tartu
24°
Antsla
23°
Valga
23°
Räpina
23°
Tõrva
23°

Esimesele eesti rahvusest linnapeale avatakse mälestuspink

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Täna, 22. augustil avatakse Valga raekoja juures mälestuspink Eesti ajaloos esimesele eesti rahvusest linnapeale Johannes Märtsonile. 

Kohaletulnuid tervitavad Valga vallavolikogu esimees Külliki Siilak ja vallavanem Margus Lepik. Talitusel teenivad EELK Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja Margus Suvi ja EELK Karula koguduse õpetaja Enno Tanilas. Muusikaliste vahepalade eest kannab hoolt rahvamuusik Koidu Ahk. Esitusele tuleb teatraliseeritud etteaste „Kuidas sai Märtsonist Valga linnapea".

Avatud on raekoda, kus huvilistel võimalik teha ringkäik.Pärast pingi avamist on võimalus külastada Jaani kirikut ja kuulata Jüri Goltsovi orelimängu. Sündmust viivad läbi Valga vald, MTÜ Valga Muuseumisõprade Selts, Valga Muuseum ja Segakoor Rõõm.

Johannes Märtsoni sünnist möödub 25. augustil 150 aastat. Ta sündis Lõve karjamõisa rentniku pojana Helme kihelkonnas Mulgimaal, omandas hariduse Viljandis ja Tartus ning jätkas apteekriõpilasena Peterburis ja Tartus. Aastail 1891–1893 õppis ta Tartu Ülikoolis rohuteadust, mille lõpetas proviisori kutsega.

Töötas apteekrina Tõrvas ja Valgas. Osales 1901. detsembris Valga linnavolikogu valimistel eestlaste ja lätlaste ühise valimisbloki koosseisus, kes saavutas võidu linnas domineerinud saksa vähemusrahvuse kandidaatide üle. 16. veebruaril 1902 valiti Johannes Märtson Valga linnapeaks. Temast sai Eesti esimene eestlasest linnapea. Linnapeana juhtis ta Valgat edukalt 15 aastat, kuni 30. märtsini 1917.

Lisaks linnapea ametile oli Johannes Märtson Säde seltsi ja rea teiste seltside ning ühistute rajajate hulgas ning kuulus ka nende juhatusse. Samuti oli aktiivselt tegev Säde seltsi teatrimaja ehitamisel ja tütarlaste gümnaasiumi, reaalkooli ja kommertskooli asutamisel.

1917.aastal asus elama Tartusse, kus oli aastatel 1926-1929 linnanõunik. Alates 1931. aastast elas Tõrvas, kus ta suri 9. jaanuaril 1935. Maetud on Johannes Märtson Helme kalmistule.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 22/08/2018 09:00:30

Lisa kommentaar