Hargla koguduse juhatuse esimees Rein Paas kihelkonnapäeval puud istutamas. Sinises särgis Hargla koguduse õpetaja Vallo Ehasalu loodab, et traditsioon jätkub ja kunagi on seal ilus park. Foto: Janno Kuus

19. augustil peeti esimest Hargla kihelkonnapäeva. Ürituste peakorraldajad olid Hargla ja Mõniste rahvamaja, kus loodetakse, et sellest sündmusest kujuneb piirkonda ühendav aastatepikkune kultuuritraditsioon.

Hargla kihelkond asub ajaloolisel Võrumaal. Tegemist on Võrumaa noorima kihelkonnaga, mis eraldati Koivaliina kihelkonnast 1694. aastal. Järgmine aasta on Hargla kihelkonnale juubeliaasta: möödub 325 aastat Rootsi kuninga Karl XI otsusest selle asutamise kohta.
Tänapäeval jääb kihelkonna Mõniste piirkond Võru ning Hargla kant Valga maakonna territooriumile. Maakonnapiirist hoolimata on Hargla ja Mõniste kandi inimeste läbikäimine siiani tihe, seotud ollakse ühtse keele- ja komberuumi, sageli ka suguvõsade kaudu. Mõniste kandi rahvale on endiselt Hargla kirik kodukirikuks ja Hargla kalmistu kodukalmistuks.
Tänavusel kihelkonnapäeval keskendutigi eelkõige Hargla kandi eripära ja rikkuse esiletoomisele. Hargla kirikus toimus jumalateenistus, kus umbes 70 kirikulise eest teenisid Vallo Ehasalu ja Karin Varblane-Palmiste. Koduteemalisi laule esitas Hargla ja Mõniste naisansambel HarMõn. Kiriku maadele istutati üheskoos puu, mille ümber kavatsetakse edaspidi panna kasvama teisigi puid, et kujundada sellest paigast väike park.
Jumalateenistuse järel koondusid kihelkonnapäeva tegevused kultuurimaja juures asuvale külaplatsile. Igal täistunnil esinesid rahvale Hargla ja Mõniste taidlejad. Külas oli Mõniste talurahvamuuseum. Põhjaliku ülevaate Hargla rahvarõivaste ajaloost koost kaunite modellidega andsid Silva Ranniku ja Kristiina Saag. Hargla juurtega kirjanik Indrek Hargla rääkis tänulikele kuulajatele oma loomingust. Ürituselt ei puudunud ka kohalike toodete laat ning kogu päeva jooksul toimusid vahvad tegevused lastele.
Kihelkonnapäeval tutvustati ka projekti „Green Railway” (roheline raudtee). Projekti raames plaanitakse rajada Eesti ja Läti aladele kitsarööpmelise raudtee tammile üle 700 km matkateed. Matkatee koosseisu kuulub edaspidi ka Hargla külaplatsile rajatud matkajate puhkekoht, kus rännumeestel on võimalik ööd veeta, samuti saab kohalikus kaupluses oma toiduvarusid täiendada, vajaduse korral nutiseadmeid laadida ning joogiveepudeleidki täita. Matkarada jõuab Hargla kihelkonda Koikkülas riigipiirilt ning suundub Mõniste kandis taas Lätti – või siis vastupidi, olenevalt sellest, kuhu rändaja parajasti teel on. Projekt viiakse ellu 2019. aasta maiks. Selleks ajaks on matkatee viidastatud ning välja antakse ka vastav info- ja kaardimaterjal. Kohalikud loodavad rahvusvahelisest matkateest tulu tõusvat kauplustele, majutusasutustele, muuseumile ning arvavad, et see tõstab piirkonna tuntust ja mainet.
Kihelkonnapäeva meeleolukas tantsuõhtu peeti juba Mõniste rahvamajas ansambliga Vanaviisi.

 

Autor: Monika Rogenbaum
Viimati muudetud: 23/08/2018 09:04:03