Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kagu-Eesti eakad üllatavad tegususega

Aktiivse eakana tunnustatud Ülo Needo mängis sel suvel Lutsu teatri lustakas tükis “Viimsepäävä läüge”. Foto: Ülle Harju

Eakate mõttetalguid vedanud Võrumaa pensionäride ühingu esinaine Kersti Mäesaar ütles, et ürituse eesmärgiks oli hoogustada maakonnas elavate eakate omavahelist suhtlemist ja ühisettevõtmisi.

„Mõttetalgutel saime teada, mida eakad maakonna liitunud valdades teevad, ja kuulsime nende ettepanekuid ühiste ürituste korraldamiseks,” ütles Mäesaar.
Ta lisas, et maakonna viiest omavalitsusest on pensionäride päevakeskus ainult Võru linnal ning tänu sellele on eakatel koht, kus iga päev kokku saada, suhelda ning enda jaoks huvipakkuvaga tegelda.
Koos käivad laulu- ja tantsuringid, pillimänguhuvilistest kapell V.I.M.P. jne. Esinemas käiakse eakate üritustel Eestist kaugemalgi. Läinud laupäeval esinesid päevakeskuse tantsurühm Memmed ja kapell Smiltenes Lätimaal ning kevadel käis sama koosseis esinemas Marijampole linnas Leedus.
Mõttetalgute ettevalmistuse käigus suhtlesid nii Mäesaar kui ka Võru pensionäride päevakeskuse juhataja Astrid Hurt maakonna nelja valla sotsiaaltöötajatega.
„Küsisime neilt muu hulgas, kui palju elab vallas üle 65-aastasi inimesi ja kui palju neist on n-ö klubilise tegevusega hõivatud,” ütles Mäesaar.
Võrumaal elab üle 65-aastasi inimesi ligi 8100, neist Võru linnas ligi 2850, Võru vallas ligi 2230, Rõuge vallas ligi 1200, Antsla vallas ligi 1050 ja Setomaa vallas 760 ringis.
„Kahjuks on enam kui 8000 eakast klubilise tegevusega hõivatud vaid umbes 800 inimest,” ütles Mäesaar. Päevakeskuse kaudu osaleb ringides 300 linna eakat inimest, mehi on nende seas kahjuks vaid 20 ringis. Võru valla eakatest on klubilise tegevusega hõivatud alla 90 inimese.
„Ei oska öelda, miks üksi jäänud mehed kodust välja tulla ei soovi,” sõnas Mäesaar.
Mõistagi on maakodudes elavatel inimestel rohkem tegemisi ja keerulisem üritustele kohale sõita. „Kellel kodus igav, neid ootame eakate kokkusaamistele, sest laulmine ja tantsimine viivad nukrad mõtted meelest,” kutsus ühingu esinaine.
Mõttetalgute korraldamiseks kirjutasid Mäesaar ja Hurt projekti ning said raha kohaliku omaalgatuse programmist. Üritusel osales igast omavalitsusest eakaid ja sotsiaaltöötaja.

Tunnustati ettevõtlikke eakaid

Kui sotsiaalkaitseminister Kaia Iva nädal tagasi Eestimaa aktiivseid eakaid tunnustas, ei saanud kagunurga kuuest tublist kaks just oma aktiivsuse tõttu üritusele minna: Lasvalt pärit Marianne Hermann (65) oli seotud Lasva jõe ja järve jooksu ettevalmistustega ning Mooste mees Ülo Needo (67) oli tagasiteel Slovakkiast jalgrattamatkalt.
Marianne Hermanni nimi on tuttav kõigile sotsiaaltööga seotud võrumaalastele. Praegu on tal muude tegemiste kõrval leping Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskusega, kus ta on tugiisik.
Ta alustas valdkonnas tööd kohe pärast Eesti vabariigi taasiseseisvumist Lasva vallas, kus tema eestvõttel ehitati üles sotsiaaltöösüsteem. 14 aastat hiljem hakkas ta Võrumaa Omavalitsuste Liidus töötades nõustama maakonna sotsiaaltöötajaid, kellega koos arutati töö käigus tekkinud olukordi ja lahendusvariante.
Üheksa aastat tagasi algas tema eestvõttel omastehooldajate koolitamine, mille üheks eesmärgiks oli ka hooldajad kodust välja tuua ja neile suhtlemisvõimalusi pakkuda.
Ta ütles, et töö algusajal oli abivajajatega suhtlemine keeruline, kuid ta on ennast pidevalt täiendanud ja saanud tagasisidena palju positiivseid emotsioone. „Kui näen, et inimestele üks või teine asi meeldib, rõõmustab see ka mind,” lausus Marianne Hermann. Ta lisas, et jätkab töötamist, sest ei oska niisama olla.
Moostelased teavad kõige paremini, et 21 aastat vallavanemana töötanud Ülo Needo olulisemaks tööks oli Mooste mõisakompleksi taastamine.
„Kaks hoonet, sõiduhobuste tall ja sigala on veel vaja korda teha,” sõnas mees. Ta lisas, et esimese hoone kordategemiseks on raha olemas. Restaureerimise järel saab mõisaaegsest tallist Eesti Ehituse õppekeskus.
„Meil ei ole veel lastele kohta ajaks, kui vanemad on siin üritusel või kontserdil,” lausus Needo. Kunagisse sigalasse on plaan teha toad lastele ja noortele.
Needo on mõisakompleksi taastamisega vallavanema töö kõrvalt tegelnud 20 aastat. „Päris vägisi seda tööd ikka ei tee,” sõnas mees, keda vahel ka mõisahärraks kutsutakse. Oma tuba tal üheski restaureeritud hoones ei ole, see-eest on tal päris oma hoone – härrasrahvaaegne veski-saekaater. Kuna veski ega saekaater ammu enam ei töötanud, tuligi praegune mõisahärra mõttele teha sinna teatri- ja muuseumiruumid.
„Muuseum vaikselt täieneb. Praegu on selles pilte mõisa ajaloost, majandiajast, teatrietendustest ning vanu raamatuid,” tutvustas Needo.
Matkadel on Needo käinud üle 40 aasta, sellest ajast peale, kui ta veel tehnikaülikoolis õppis. Pärast Põlvamaale tööle tulekut lõi ta Põlvas matkaklubi ning praeguseni käib aastas vähemalt korra matkal, kuhu on kaasanud ka põlvamaalasi.
„Novembrist olen vabahärra ja korjan kodus plusspunkte, kuna tööl olles kirjutasin hilisõhtuni projekte,” naljatas Needo.
Kagunurgast pälvisid tunnustust veel Lilia Ivaste ja Maidi Tammik Võrumaalt, Silva Võsakova Valgamaalt ja Leo Kütt Põlvamaalt.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 23/08/2018 09:12:05

Lisa kommentaar