Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Milline sõnum on haridus- ja teadus-ministeeriumil tegelikult?

Haridus- ja teadusministeerium pole rahul sellega, et LõunaLeht kirjutas loo sellest, kuidas ministeerium maakoole renoveerimistoetustega lehvitades liituma peibutas, aga nüüd nende rahalootused põrmustas.
Kuigi ministeerium väidab, et kõik on JOKK (ilmselt ongi), ei muuda see fakti, et umbes 12 maakooli asemel tehakse nüüd korda üks Tallinna ja üks Tartu kool.
Põhjendus „Ka Tallinnas vajab koolivõrk korrastamist” kõlab aga küüniliselt. Koolide renoveerimiraha tuleb ju lõviosas Euroopa regionaalarengu fondist! Tallinna elatustase küünib juba praegu SKT ostujõu standardi järgi üle 110% Euroopa Liidu keskmisest, mistõttu alates aastast 2021 vähendab EL Eestile antavaid toetusi ligi 40% ja projektide omaosaluse määr saab olema 50% (praegu 15%). Samal ajal on Kagu-Eestis elatustase SKT ostujõu standardi järgi 60% EL keskmisest. Sellises valguses tundub ligi kuue miljoni euro Tallinna suunamine häbematu „kantimisena”.
Aga see pole veel asja tuum ega tasu süüdistada Tallinna oskuses teha vingemat lobitööd. Taga on hoopis suurem siht, millele heitis valgust aasta alguses kahtlaselt palju Kagu-Eestit külastanud haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Toona tõdes minister LõunaLehele, et siinkandis on laste arv koolides sedavõrd kukkunud, et pole pääsu muudatustest terves põhikoolisüsteemis (LõunaLeht 25.01.2018).
„Kagu-Eestis on palju väga-väga väikeseks jäänud koole,” ütles minister Reps. „Kui veel kümme aastat tagasi mõtlesime, et 180–190 õpilast oleks põhikooli piir, praegu on 50 õpilasega juba tubli põhikool, paljudes koolides on õpilasi 20–40.”
Sellest tulenevalt plaanib ministeerium põhikooli õppekava niimoodi ümber teha, et klassiõpetajad saaksid õpetada kuni kuuenda klassi lõpuni ja saaks säilitada koole kuueklassilistena. Ehk otse välja öeldes – ministeerium näib kuduvat jõulist plaani, mis survestaks kohalikke omavalitsusi põhikoole sulgema.
Miks aga vallad oma väikeseid koole hoida tahavad? Aga seepärast, et üha enam peresid soovib elada maal ja panna lapsed maakooli. Rahvaarvu kahanemine maal on pidurdunud. Näiteks ühes renoveerimisrahast ilma jäävas koolis (Osula põhikool) astub 1. septembril esimesse klassi umbes 20 last.
Kui maakoolid kinni pannakse, siis kaovad maalt spetsialistide kõrgepalgalised töökohad. Oijah – varsti on ju asemele pakkuda hea mitu töökohta hiidkanalas, aga vaevalt et need õpetajaid peibutavad.
Haridus- ja teaduministeeriumil pole aga kombeks regionaalpoliitiliselt mõtelda. Õpetajaid napib isegi suurlinnades ja õpetaja keskmine kuupalk kerkib tuleval aastal juba 1500 euro ringi. Kui ohtralt maakoole sulgeda, läheks vaja märgatavalt vähem õpetajaid ja riik peaks välja käima ka vähem palgaraha.
Varasemad katsetused on näidanud, et kui muuta põhikool kuueklassiliseks, siis muutub mitme lapse puhul koolide vaheline sõelumine vanematele ülejõukäivaks ja nad panevad olude sunnil kohe kõik lapsed suuremasse kooli.
Kui siis kuueklassiliseks tehtud kool õpilaste vähesuse tõttu kinni pannakse ja süüdistavad pilgud ministeeriumi poole kerkivad, siis kehitavad ametnikud õlgu ja ütlevad: ise panite lapsed linnakooli, süüdistage iseennast!

 

 

Autor: Ülle Harju, LõunaLehe vanemtoimetaja, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 23/08/2018 10:43:58

Lisa kommentaar