Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Viinamarjad valmisid varem, aga supersaaki pole oodata

Meelis Värnik tänavuse saagiga. Foto: erakogu.

„Nii nagu teised marjad, valmivad ka viinamarjad tänavu varem, sest päikest on olnud palju ja see sobib marjadele,” lausus Meelis Värnik, kes on kasvatanud lauaviinamarju Linnamäel Sõmerpalu lähedal juba kümmekond aastat. Võrumaised viinamarjad on olnud müügil juba paari nädala jagu, Meelise omad jõuavad poodi sel nädalal, aga ülisuurt tulu kasvatajad ei saa.

Põhjuseks on liigne kuivus, mille tõttu ei ole mõnel sordil marjad nii suured kui varasematel aastatel. „Nii palju herilasi, kui tänavu viinamarjade kallal käib, pole ühelgi varasemal aastal näinud,” andis Värnik mõista, et oma osa saagist võtavad ka lendavad putukad. „Praegu on saagi suuruse kohta veel raske midagi öelda, sest koristus on algusjärgus.”
Üle kümne aasta tagasi tundus viinamarjade kasvatamine enamikule Eestis utoopiline, kuigi siin-seal neid juba kasvatati, ka Sõmerpalu kandis Pruuli-Kaska talus.
„Rääkisin ideest naabritele, Väikemetsa talu pererahvale Gaile Tammemäele ja Taavi Servale ning jutuajamisel selgus, et neil oli sama mõte. Nii rajasime 2009. aastal mõlemad esimesed kasvuhooned ja ostsime sobivad viinapuusordid,” ütles Värnik, kellele viinamarjade kasvatamine on praegu veel hobi. Igapäevast leiba teenib ta agronoomina põllumeeste ühistus KEVILI.
Teda ajendas viinamarju kasvatama seegi, et meil kasvatatud marjad on hoopis teistsuguse maitsega ja magusamad kui mujalt sisse ostetud.
„Soovin ka teistele teistsuguse maitsega viinamarju pakkuda, selliseid, mida massiliselt poes ei müüda,” lisas Värnik.
Maaülikoolis agronoomiks õppinud mees teab, et lõunapoolsetes maades ei ole viinamarju pritsimata võimalik kasvatada, kuna seal levib rohkem haigusi ja kahjureid, kuid Eestis on see võimalik ka keemiliste taimekaitsevahenditeta.

Kasvatab kasvuhoones

Kasvatamist alustas Meelis Värnik 15 sordiga. Praegu on talus viinamarjade all 1500 m² suurune katmikala. „18 sorti annavad enamiku saagist, lisaks on kümmekond erinevat viinapuud katsetamiseks,” tutvustas Värnik.
„Tunnen rohkem neid sorte, mis sobivad kasvuhoones kasvatamiseks, sellepärast neid kasvatangi,” lausus ta. Oma kogemustele tuginedes lisas ta, et Eesti kliimas kasvatamiseks sobivad sordid, mis on meie laiuskraadil aretatud.
Need, kes soovivad meil viinamarju kasvatada, peavad pöörama tähelepanu sellele, et sordid oleksid külmakindlad. „Kindlasti peab jälgima haiguskindlust, sest mõned sordid on jahukastele vastuvõtlikud, ja tegema kindlaks, millised endale paremini maitsevad,” lisas ta.
Kes soovib viinapuid lageda taeva all kasvatada, peab valima puudele päikeseküllase ja tuulevarjulise koha.

Võrumaa viinamarjad on poodides

Meelis Värnik ütles, et koos Väikemetsa talu viinamarjadega turustatakse toodangut ühiselt sildi all „Võrumaa viinamarjad” poodides Võrust pealinnani ja neid saab ka kohapealt osta.
Hind on võrreldes lõuna pool kasvatatavate viinamarjadega kõrgem, sest Eestis on kasvatamine mõistagi kulukam. Viinamarjade kasvatamisel on tööd palju rohkem kui aedmaasika ja -vaarika kasvatamisel, rääkimata mustast sõstrast.
Värniku sõnul ei peaks me Eestis kasvanud viinamarjade hinda võrdlema lõuna poolt toodud marjade hinnaga. Kui millegagi võrrelda, siis meil kasvatatud aedvaarika hinnaga. Lõuna pool kasvatatakse viinamarju ju suurtel pindadel ja avamaal, kus saab palju töid masinatega teha.
„Kasvuhoones kasvavatel viinapuudel tuleb mai keskpaigast poole juulini nädalas korra võrseid lõigata, et marjakobarad saaksid piisavalt päikest,” selgitas ta. Enne talvitumist on teine suurem lõikus, mille käigus jäetakse tugevamad oksad ja pungad alles, ülejäänud aga lõigatakse maha. Talveks peab mõned sordid ka kinni katma.
Enne saagi valmimist tuleb kobaratelt lehed ära võtta. Kui lasta viinapuul iseseisvalt kasvada, siis ei anna ta häid marju.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 23/08/2018 09:58:32

Lisa kommentaar