Küsitlus

Kas oled rahul tee-ehituse kvaliteediga?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Lõuna-Eesti teatrisuvi möödus publikurohkelt

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
„Pagulased” maanteemuuseumis. Foto: Ülle Harju

Tänavu võis ERRi andmetel vaadata üle Eesti 69 suvelavastust, Põlva- ja Võrumaal mängitud etendusi saatis elav publikuhuvi.
Lavastuste žanrid varieerusid, nii et midagi jagus igale maitsele: oli eluloolist, muinasjutulist, pärimuslikku, tõsielulist, absurdset ja koomilist. Märkimist väärib ka tõik, et pooled etendustest olid võru-setokeelsed.


Missugune nali eestlast köidab?
Etenduse „Pagulased” näitleja Inga Lunge arvas, et väikesel Eestimaal on eestlased erinevad. „Saarte peal on omad naljad, põhjaeestlastel omad naljad, Ida-Virus omad naljad. Mulle tundub, et väga palju huumorit ja nalja on oma keelega seotud. On selliseid nalju, mille peale kohalik itsitab, aga põhjaeesti keelt kõnelev inimene ainult õlgu kehitab.”
Inga Lungele võru keeles mängimine raskusi ei valmistanud, sest varasemad kogemused on tal Hansa hoovis lavastatud võrukeelsetest tükkidest olemas. „Aga iga materjal on uus ja tuleb ikka uuesti otsast alustada. Keerulisem on võrukeelset teksti lugeda, kõneleda on hulga kergem, kui paberi pealt aru saad, mis sinna kirjutatud on. Õnneks on autor Jan Rahmanil tekst kirjutatud väga lihtsalt. Minu meelest on see tekst neile, kes võru keelt ei valda, täiesti arusaadav,” leidis Lunge.
Ene Järvis selgitas nalja olemust: „Inimest köidab eluline situatsioon, milles ta ennast ära tunneb. Igapäevaelus seda alati ei fikseeri, aga kui näed seda kõrvalt, siis saad aru, et see on ju jube naljakas. Miks me naerame, kui keegi saab tordiga pähe või kukub maha? Elus ei hakka selliste asjade üle naerma.”
Etenduses „Pagulased” naerdakse ühiskonnas toimunud muutuste ja situatsioonide, rumalate otsuste üle, mis teeb isegi natuke kurvaks.
Järvis nõustus: „Natuke teeb jah. Ja ikka rahvas naerab, kui mängitakse purjus inimest. Aga see on ju nii traagiline, samas väga naljakas. Midagi ei ole teha, rahvas möirgab saalis. See on äratundmisrõõm. Või naabrimehe äratundmine. Olen nii palju komöödiates mänginud, ikkagi on oluline samastumine ja äratundmine.”
Veel kiitis Põlvast pärit Ene Järvis kaasnäitlejaid, et kõik oskavad hästi võru keelt, kedagi õpetama ega juhendama ei pidanud. „Olen ammu tahtnud mängida võrukeelses lavastuses. Juba eelmisel suvel pidime seda lavastust tegema, aga siis ma ei saanud. Mõtlesin, et tahan rääkida terve tüki oma keelt. Väga mõnus tunne on. Ja ma tunnen, et paljud naljad ei oleks riigikeeles öeldes nii naljakad, kui on omas keeles ja asi vossem,” naeris Järvis.
Margus Jaanovits mängis lavastuses napsusõbrast autoremondimeest Mehkat. „Ma olen püüdnud teha nii, et ta oleks südamlik inimene, kellel on natukene teine elufilosoofia. Teda huvitavad tõeliselt masinad, millega ta tegeleb. Ja muidugi läheb napsutamine alati rahvale peale. Keegi ei taha ju, et omainimene oleks napsuinimene, kuid teist inimest on alati meeldiv vaadata, eriti veel, kui ta muutub napsuse peaga rõõmsaks,” rääkis Jaanovits.
Lavastuses maaelu kaema sõitnud linnameest mänginud Veiko Porkanen leidis, et rahva toob teatrisse suvi ise. „Tänavune suvi oli fenomenaalne. Päikese käes peesitamisest saab ju õige ruttu villand. Tööinimene tahab tulla lihtsalt teatrisse, pahvaka naerda, koju tagasi minna ja järgmine päev palju rõõmsamalt tööle minna.”


Alle-Saija teatritalu mängis koguni kaht tükki
Alle-Saija teatritalus algas teatrisuvi juba juunikuus kogupereetendusega „Viikingitütar Ragna” ja lõppes absurdikomöödiaga „Kukk”.
MTÜ Alle-Saija Teatritalu juhatuse liige ja lavastaja Ingrid Ulst tõi välja selle, mis eristab teatritalu tegemisi mujal mängitavatest suvelavastustest. „Me teeme hoopis teistmoodi asja. Me teeme kõike ise ja suhtleme otse külastajatega. Me ei peida end enne etendust eesriide taha, vaid oleme platsil, suhtleme külastajatega. Väga tähtis on isiklik kontakt.”
Näitlejad Hennu Krukov ja Meelis Vahtramäe lisasid, et Alle-Saijal on kodune tunne ja asukohal on väga suur tähtsus.
„Tore on, et publikut tuleb juba kaugemalt Eestimaalt. Mitmed on öelnud, et leidsid info internetist ning tulid kohale,” lausus lavastaja.
Nimi Alle-Saija on juba iseenesest pilkupüüdev ja tekitab huvi. Ingrid Ulst muigas: „Paljud ütlevad, et see on nimi, millest mitte midagi meelde ei jää. Ometi pole see tühjalt kohalt võetud, tegemist on vana talukoha nimega, mille kirjapilt nägi välja just selline.”
Ta lisas, et teatritalu eesmärgid on ka teised: kui kutselistel teatritel on eelarve ja piletitulu olulisel kohal, siis neil on prioriteedid teised. „Me ajame oma asja ja kui teenime ka sellega midagi, on hästi. Teeme puhtalt harrastusteatrit. Mulle tundub, et harrastusteatrite liinis ei ole seda, et trupid omavahel võistlevad. Pigem on oluline see, et tuleme kokku, saame oma kandi inimestele mängida, ja kui tuleb keegi veel, on tore. Me ei võta ette projekte, mida ei suuda finantseerida.”
Kui teatrikülastajatest rääkida, siis tänavu suvel leidis Alle-Saija teatritalu üles tuhatkond inimest. „Muidugi on paremini külastatud laste- ja kogupereetendusi,” lisas Meelis Vahtramäe.
Kes kõik Põlva- ja Võrumaa teatripaigad on üles leidnud, on kindlasti saanud vägeva laengu mitte ainult järgmiseks tööpäevaks, vaid terveks sügistalveks. Uus suvi toob peale toredate lavastuste kindlasti juurde ka võrratuid mängukohti.
Villikese teatritalus ja Treski küünis on teatrihuvilistel võimalik veel augustikuu lõpuni etendustest osa saada.


Suveetendused Põlva- ja Võrumaal
Urvaste Villikese teatritalus MTÜ Misanzen „Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu” (dramaturg Liis Väljaots, lavastaja Helen Rekkor).
Treski küünis Setomaal Taarka pärimusteatri „Vanahunt” (dramaturg Ott Kilusk, lavastaja Helena Kesonen).
Eesti Maanteemuuseumis Põlvamaal Varbusel Miksteatri „Pagulased” (autor Jan Rahman, lavastaja Kristo Toots).
Lutsu külaplatsil Põlva vallas Lutsu teatri „Viimsepääva läüge” (autor Olavi Ruitlane, lavastaja Merle Jääger).
Alle-Saija teatritalus Põlvamaal „Viikingitütar Ragna” (autorid Janno Puusepp, Anne-Mai Tevahi, lavastaja Janno Puusepp) ja „Kukk” (autor Janno Puusepp, adaptsioon ja lavastus Ingrid Ulst).
Krabi külateatril on uus etendus „Piimäpukijutu“ (autor ja lavastaja Marje Mürk). Lavastus pälvis Saaremaal Kärlal VXIII Külateatrite festivalil laureaaditiitli ning valiti Viljandimaal Põhja-Sakala vallas toimunud XIV Kuhjavere külateatrite festivalil publiku lemmikuks.
Sulbi külateater tuli välja etendusega „Sina see oledki!“ (lavastaja Airika Saamo), mida sai näha Kuhjavere teatrikohvikus.
Vana-Koiola näitering etendab naljamängu „Vigased peigmehed“ (autor Airika Saamo, lavastaja Maret Melts). Kes pole veel saanud kõhutäit naeru või lihtsalt etendus nägemata, võib vea parandada 16. novembril Alle-Saija Teatritalus.
Kanepi harrastusteater osales Saaremaal Kärlal külateatrite festivalil etendusega “Majakavahi tüdrukud” (autor Tove Appelgren, lavastaja Tuulike Mölder).

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 23/08/2018 10:25:00

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia