Küsitlus
Ilm täna
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
10°
Tartu
11°
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva
11°
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
10°
Tartu
11°
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva
11°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
12°
Tõrva
13°

Kuidas Lõuna-Eestis vähkitekitavat radooni uuriti ning elanikud sellesse suhtusid

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Anne Serv radiomeetriga, millega mõõtsime gammakiirgust, ning Karl-Steni käes on gammaspektromeeter, millega mõõtsime radionukliidide sisaldust pinnases.

Ohtlikku radooni mõõtmisi teostati juulis-augustis Põlva, Võru, Räpina, Kambja, Kastre ja Luunja valla territooriumil. Käesolev kirjatükk on jätk 26. juuli LõunaLehes avaldatud artiklile „Kagu-Eestis algavad radooniuuringud.“

Eesti radooniatlase koostamisel mõõdeti Põlva ja Melliste piirkonna mitmes paigas pinnaseõhus suuri radoonisisaldusi. Juuli- ja augustikuus tehti nendes piirkondades lisamõõtmisi. Vastavalt metoodikale mõõdeti radoonisisaldust pinnaseõhus kahel moel: otse pinnaseõhust ja arvutades pinnaseõhu potentsiaalset radoonisisaldust pinnase uraanisisalduse järgi, kuna radoon on üks uraani radioaktiivse lagunemise tütarelementidest. Sellel suvel oli pinnaseõhu otse mõõdetud radoonisisaldus normaalne, keskmiselt 23 000 Bq/m³. Seevastu potentsiaalne radoonisisaldus oli keskmiselt 54 000 Bq/m³, mis ületab nii Põhja- kui Baltimaades paljude aastate jooksul soovitatud piirtaset 50 000 Bq/m³.
Inimesed, kelle territooriumil mõõtmised tehti, olid sõbralikud ning andsid selleks tavaliselt lahkelt loa. Mõõtmiste käigus puututi kokku ka abivalmite meesterahvastega, kes aitasid kahel õrnema soo esindajal raskesse pinnasesse auku kaevata ning toru maa sisse lüüa. Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) töötajate rõõmuks kohati inimesi, kes olid radooniprobleemist teadlikud ning olid juba varem mõelnud mõõta radooni enda kodus.
Käesoleval suvel mõõtsid EGT töötajad radooni 22 kohas, 20 mõõtekohta jäeti pinnasesse metalltoru radooni (Rn) aktiivsuskontsentratsiooni muutuste jälgimiseks aasta jooksul. Mõõtmiseks valiti kõrgema reljeefiga alad elumajade lähedal, pidades silmas võimalust mõõta kütteperioodil radooni aktiivsuskontsentratsiooni ka majade siseõhus.
Mõõtepunktid paiknesid varasemalt kõrgema radooniriskiga punktide ümbruses või hõredamalt uuritud piirkonnas. Pooled mõõtepunktidest (mp) jäid Põlva (5 mp), Kastre (6 mp) ja Luunja valla (1 mp) territooriumile, mis keskkonnaministri 6. augustil 2018 jõustunud määruse nr 28 („Tööruumide õhu radoonisisalduse …“, https://www.riigiteataja.ee/akt/103082018004) lisas on tunnistatud radooniohtlikuks, ning mõned punktid jäid Võru valla (6 mp) territooriumile, mille radooniohtu on vaja täiendavalt uurida (omavalitsuste loend https://www.envir.ee/et/node/12536). Lisaks tehti mõõtmisi Räpina (3 mp) ja Kambja (1 mp) vallas.
Pinnase radoonisisalduse järgi eristatakse üldiselt pinnaseõhu neli radooniohu taset: madal (< 10 000 Bq/m³), normaalne (10 000 – 50 000 Bq/m³), kõrge (50 000 – 250 000 Bq/m³) ja ülikõrge (> 250 000 Bq/m³). Radooniohtlikuks liigitatakse pinnaseid, kus meetri sügavusel pinnaseõhus ületab radoonisisaldus nii Põhja- kui Baltimaades soovitatud piirtaset 50 000 Bq/m³. Sellisel juhul ei ületa radoonitase hoonete siseõhus tõenäoliselt 200 Bq/m³ piiri.
Et järgida WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) soovitatud hoonete siseõhu Rn-i aktiivsuskontsentratsiooni piirmäära 100 Bq/m³, peaks radoonisisaldus pinnaseõhus jääma 30 000 ja 40 000 Bq/m³ vahele. Keskkonnaministri eespool nimetatud määrus kohustab ettevõtteid mõõtma Rn-i aktiivsuskontsentratsiooni suure radooniriskiga aladel ja viitetaset (300 Bq/m³) ületavate tulemuste korral võtma tarvitusele radooniohtu alandavad meetmed.
Käesoleval suvel oli EGT otse mõõdetud keskmine Rn-i aktiivsuskontsentratsioon pinnaseõhus 23 000 Bq/m³ (21 mp tulemused varieerusid vahemikus 3000 kuni 80 000 Bq/m³). Varasemate aastate keskmiseks otse mõõdetud radoonisisalduseks loetletud valdades (56 mp) oli 55 000 Bq/m³. Uraanisisalduse järgi arvutati monitooringupunktides keskmiseks radooni aktiivsuskontsentratsiooniks 54 000 Bq/m³ (27 000 kuni 82 000 Bq/m³), varem 36 000 Bq/m³.
Toodud andmetest võib järeldada, et enamik pinnaseõhu radoonisisalduse otsemõõtmisi sel suvel ei õnnestunud, kuna nende tulemused olid tunduvalt väiksemad, kui uraanisisalduse põhjal arvutatu järgi võinuks eeldada. Varasemate mõõtmiste põhjal on otse mõõdetud pinnaseõhu radoonisisaldus uraani järgi arvutatust enamasti suurem. Suure tõenäosusega on viimased tulemused mõjutatud käesoleva aasta väga soojast ja kuivast suvest, mistõttu pinnas on hästi aereeritud, piltlikult väljendudes läbi tuulutatud. Varasemad üksikud pikaaegsed pinnaseõhu radoonisisalduse monitooringud on näidanud, et otse mõõdetud pinnaseõhu radoonisisaldus võib aasta jooksul märkimisväärselt varieeruda, olles suurim talvel. Erinevused pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmisel illustreerivad väga hästi asjaolu, et pinnasest lähtuva radooniohu täpsemaks hindamiseks on vaja pinnaseõhu radoonisisaldust monitoorida pikemat aega.
Tähtis on meeles pidada, et majad moodustavad maapinna kohale justkui ekraani, mis ei lase pinnasest väljuval radoonil ümbrusesse hajuda, ning radoon akumuleerub hoonetesse, eriti keldritesse ja esimese korruse ruumidesse. Seetõttu on tähtis, et majade konstruktsioon takistaks radooni levikut hoonetesse või oleks tagatud ruumide piisav tuulutus, eriti arvestades tänapäevaseid õhutihedaid aknaid ning kvaliteetseid ehitusmaterjale. Hoonete tuulutamine tagab ka hea sisekliima – värske õhu ning optimaalse niiskustaseme, mis omakorda vähendab ka hallitusseene tekkimise ja levimise võimalust hoonetes.
Kuna sobilikke mõõtmiskohti ei olnud võimalik varem kaardilt välja otsida, tuli mõõtmisel loota kohalike inimeste vastutulelikkusele sobivates uuringupunktides. Üldiselt nõustuti radooni mõõtmistega lahkesti, paaril korral võtsid maaomanikud siiski veidi mõtlemisaega. Siinkohal palume vabandust nende kahe maaomaniku ees, kellelt polnud võimalik mõõtmiseks luba küsida. Loodame, et neid ei pahanda meie poolt nende krundi servale maasse jäetud poolemeetrine toru. Oma välitööl kohtasid EGT töötajad palju sõbralikke inimesi, kes pakkusid abi ning andsid võimaluse pikemateks arutlusteks radooni üle.
Kokku võttes loodi tänu Kagu-Eesti inimeste vastutulelikkusele monitooringuvõrk, mille esimesed mõõtmised näitavad ilmekalt, et radooni hulk piirkonna pinnaseõhus varieerub. Ebaharilikult madalad pinnaseõhu radoonisisalduse otsemõõtetulemused tõid välja vajaduse suurendada radooniuuringutes pikemaajaliste monitooringute osakaalu.
Eesti geoloogiateenistus tänab vastutulelikke ning abivalmis inimesi ning on valmis jagama mõõteperioodi lõpus tulemusi maaomanikega, kelle territooriumil (ja hiljem ka majade siseõhus) mõõtmised toimuvad.

ANNE SERV
TÜ füüsikamagistrant ja endine EGT praktikant (15. augustini)

BOX

Radoon

Radoon on värvita ja lõhnata inertne radioaktiivne mürk-gaas.
Radoon on maailmas esikohal kopsuvähi põhjustaja. Eestis põhjustab radoon 100 - 150 kopsuvähki haigestumise juhtu aastas.
Kõikjal arenenud riikides on kehtestatud radooni piirsisalduse normid hoonetes.
Euroopas seega ka Eestis kehtestatud piirnorm järgi ei tohi radooni viitetase hoones ületada 300 Bq/m3.
Ehitustegevus on piiratud kui radooni sisaldus pinnases ületab 50 000 Bq/m3.
Allikas: radoonitõrjekeskus.ee


Piltide kirjeldused:
Anne Serv radiomeetriga, millega mõõtsime gammakiirgust, ning Karl-Steni käes on gammaspektromeeter, millega mõõtsime radionukliidide sisaldust pinnases.

 

Autor: Urmas Paidre, peatoimetaja
Viimati muudetud: 30/08/2018 16:03:03

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia