Küsitlus

Kas oled rahul tee-ehituse kvaliteediga?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Mine metsa ehk Järvselja mets, mis lausa vajab uudistamist!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Foto: Sander Silm

Järvselja mets on vaieldamatult üks põnevamaid Eesti metsakooslusi. Seal saab vaadata, milline näeb välja üks tõeline ürgmets, imetleda Tartu ülikooli eakaaslast Kuningamändi ning tutvuda Järvselja kui Eesti metsandushariduse hälliga.

Järvselja kui Eesti metsanduse Meka ajalugu sai alguse 19. sajandi teisel poolel, kui Kastre edumeelne mõisnik Nikolai von Essen võttis metsaülemana tööle Martin Maurach’i kelle juhtimisel alustati Emajõe suursoo külje alla jäävate metsamassiivide plaanistamisi ja kuivendustöid. Ainuüksi 1860-1865 aastatel kaevati Järvselja metsades 150 kilomeetrit kuivenduskraave, istutati võõrpuuliike. Järvseljale ehitati metsaülema kontorihoone, mis on kasutusel tänini ning koolitati metsavahte.

Eesti vabariigi algusaastatel jäi von Essen oma maadest ilma. Ent kuna hästi majandatud mõisametsad asusid mitte kaugel Tartust, siis anti Kastre-Peravalla metsandik Tartu Ülikooli valitsemise alla, sest toona andis just Tartu ülikool metsandusharidust.

Ja siinkohal saabki Järvseljal alguse Eesti metsandushariduse lugu. Järvseljale loodi Eesti esimene metsakaitseala. Ülikooli õppemetskonna juhatajaks sai nimekas metsandusteadlane Andres Mathiesen, kelle juhtimisel muutus Järvselja Eesti metsandushariduse peamiseks praktikakohaks.  Just Järvselja on koht, kus oma praktilised oskused on omandanud kõik viimase sajandi Eesti metsamehed ja -naised.

Järvselja põnevamateks vaatamisväärtuseks on ligi nelja sajandi vanune Kuningamänd, nn Järvselja ürgmets ehk saja aasta vanune reservaat, kus inimene laseb loodusel toimetada ise sellele vahele segamata ning Rõka vaatetorn. Järvselja piirkond on rikas ka erinevate põnevate ajaloopärandite poolest, nagu sõjaaegne Saksa armee lennuväli või ammune raudteetamm, mille kaudu pidid küttpuud jõudma Tartu linna.

Kuid põneva ürgloodusega Järvseljal on oma kindel koht ka tänapäeva tippteadusel. 2015 aastal avatud SMEAR-jaamas uuritakse Eesti Maaülikooli teadlaste eestvedmisel milliseid aineid metsataimed eraldavad ning kuidas kuidas õhus sisalduv omakorda taimi mõjutab.

Järvselja Rõka katselalal  viiakse Tartu ülikooli ökofüsioloogia ja rakendusökoloogia töörühma pool läbi metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimenti (FAHM), mis aitab uurida kliimamuutuste mõju metsade kasvule. Järvseljal paikneb ka ülemaailmsesse võrgustikku kuuluv Tõravere Observatooriumi peegeldusetalon.

Pikemalt vaata videost!

https://www.facebook.com/LounaLeht/videos/223040271895747/

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 31/08/2018 13:52:57

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia