Foto: Põlvamaa arenduskeskus

Eile toimus Valgamaa Kutseõppekeskuses Kagu-Eesti arenguseminar, kus arutleti selle üle, kuidas saaksid riiklikud kavad jõustada maakondade arengut ning kuidas maakondade arengustrateegiad saavad toetada riiklike eesmärkide saavutamist.

Seminaril olid aruteluteemadeks taristuga seotud probleemid ja ettevõtluse arendamise võimalused, samuti piirkonna eripärade kasutamine. Rääkides taristust oli Võru linnapea Anti Allas arvamusel, et toetused peaksid jõudma õigel ajal õigesse kohta, et aidata töökohti säilitada ja juurde luua. Kuna Valgamaal on kruusateede osakaal Eestis kõige suurem ning kruusateede ülalpidamine pole odav nägi Allas vajadust kruusateede arenguprogrammi järele, mis viiks teede pindamiseni. 

Oluliseks peeti ka Valga-Koidula raudteelõigu arendamist ning avalike teenuste miinimumnõuete kehtestamist piirkondlike tõmbekeskuste puhul. Valga vallavanema Margus Lepik sõnul on riigi juhtimine liialt tsentraliseeritud ja valdkonnapõhine. Lisaks ei toimi arendustegevuse juures ka valdkondade vaheline koostöö. 

„Tõmbekeskuste arendamisel on jäänud otsustamata, millised avalikud teenused peaksid seal olema kättesaadavad. Riik on IT-lahenduste rakendamisel teinud väga head tööd, kuid need lahendused pole kättesaadavad kohalikele omavalitsustele,“ sõnas Lepik.

Ettevõtlusküsimustes sõna võtnud Aarne Leisalu arvates peaks valmivad maakondade arengustrateegiad ja KOV arengukavad hõlmama kindlasti ka elanikkonna vananemise ja tööjõu vähenemise paratamatust. Ettevõtete kasvu pidurdavad takistused vajalike investeeringute tegemisel. Ettevõtlustingimuste arendamine vajab riiklikku ja KOV tuge. 

„Maapiirkonnad ja väikelinnad jooksevad inimestest tühjaks töökohtade puuduse tõttu. Tööturu meetmed peaksid olema selgelt suunatud töökohtade loomisele,“ sõnas Leisalu.

Kuna praegused ettevõtlust toetavad meetmed on kasulikud eelkõige Tallinna ja Harjumaa ettevõtjatele, peaks Kagu-Eesti võtma suuna pilootpiirkonnaks olemisele. 

Margus Lepik oli samuti arvamusel, et Valgamaa ettevõtluse arendamiseks on vajalikud erimeetmed. “Valga/Valka koostöö ja areng on küll lemmikteemaks erinevatel kohtumistel, kuid siiani on riiklikul tasandil lahendamata Valga ja Valka koostöövõimalused meditsiini ja tervishoiu arendamisel. Lahendust ootab kutseharidus, keeleõpe, maksustamine, ühistransport. Nendeks on vaja kahe riigi valitsuse kokkuleppeid. See on oluline teema, mida palun tänaselt arutelult kaasa võtta,“ sõnas Lepik. 

Riigiametnikud said kohtumistelt Kagu-Eesti omavalitsuste juhtidega kaasa võtta teadmise, et Kagu-Eesti omavalitsused on oma piirkonna arengu ja kultuurilise eripära säilitamise nimel valmis katsetama, riskima ja osalema pilootprojektides. 

Neljapäeval ja reedel külastasid Kagu-Eesti omavalitsuste kutsel Võru, Põlva ja Valga maakondi 23 kõrget riigiametnikku, kes juhivad riigis heaolu, majanduse ja regionaalarengu valdkondi. Kõigis Eesti maakondades on käsil uute arengukavade koostamine aastani 2035+. Kohtumiste tulemusena lisatakse Kagu-Eesti maakondade arengukavadesse tegevused, mis toetavad riiklikke eesmärke. Riiklike tegevuste kavandamisel arvestatakse omakorda Kagu-Eesti eripära ja võimalustega.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/09/2018 09:22:01