Puudega inimestele pakutavate teenuste kättesaamine, näiteks rulaatori ehk liikumisraami soodustingimustel ostmine, vajab lihtsustamist. Foto: LõunaLehe arhiiv

Sotsiaalministeerium selgitab tänavu puudega inimeste tugisüsteemi valulisemad probleemid ja kitsaskohad, et süsteem aastaks 2021 ajakohastada. Möödunud nädala kohtumisel esitasid puudega inimeste tugirühmad ministeeriumile oma ettepanekud. Millist abi ja toetusi vajavad enam Kagu-Eesti puudega inimesed?

Võrumaa puuetega inimeste koja all tegutseb 16 eri puudeliigiga allorganisatsiooni, millest üks aktiivseimaid on suurim, ligi sajaliikmeline südamesõprade selts.
„Käime teatris ja reisimas ning kolmapäeviti käivad huvilised kepikõnnil,” nimetas Pauline Rammul seltsi olulisemaid tegevusi.
Rammul, kes on tegev ka ratastooliklubis, märkis, et puuetega inimestele on suur abi massaažist, sest see leevendab vaegusi. Paraku ei ole selle hind kõigile jõukohane.
„Neid puuetega inimesi, kellele on massaažist kasu, võiks kas omavalitsus või riik ses osas osaliselt toetada,” pakkus Rammul. Ta lisas, et kui pension oleks suurem, suudaksid pensionil puudega inimesed ise teenuseid osta.
Võrumaa puuetega inimeste koja tegevjuht Väino Marjak veab koja tegevust üheksandat aastat. „Selle ajaga on toetusi juurde tulnud,” märkis ta ja lisas, et palju oleneb sellest, kuidas üks või teine omavalitsus on toetussüsteemi korraldanud.
„Võru linn toetab projekti alusel linnale taotluse teinud ühinguid,” lausus Marjak. Ta lisas, et Võru vald hakkab peagi sponsima ujumist Väimelas. Ühe tunni nädalas, kuid abiks seegi.
„Rõuge vald on vastavalt vajadusele toetanud invaspordi tegevust, nagu üleriigilisi võistlusi boccia’s, mis on peetud Rõuge Ööbikuorus.
Nii Rammul kui ka Marjak ütlesid, et liftide puudus teeb muret, ka puuetega inimeste kotta pääsemisel. „Kojal on lootust millalgi uued ruumid saada, kuid kunagises polikliiniku majas tõsteti igal aastal renti, mille maksmine käis üle jõu,” selgitas Marjak kolimise põhjust.
Vanematesse kortermajadesse on osal puudega inimestel juba teisele korrusele pääsemine raskendatud, kõnelemata kolmandast-neljandast korrusest. Paraku on neisse trepikodadesse raske lifti ehitada.
Marjak ütles, et eluasemete ümberkohandamine riigi toal algab tänavu. „Peamised tööd on puudega inimeste olmeruumides, ühel tuleb WC-pott kõrgemale tõsta, teisel võimaldada ratastooliga duši alla pääsemine.”
Ta lisas, et paraku ei ole viimasel kolmel aastal puuetega inimeste projektitaotlused kohaliku omaalgatuse programmist (KOP) saanud rahalist toetust.

Rehabilitatsiooniplaaniga seonduv vajab muutmist

Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma töötab valdkonnas üheteistkümnendat aastat. „Nende aastatega on muutunud nii ümbritsevate inimeste suhtumine puuetega inimestesse kui ka nemad ise,” lausus Metsma. Ta täpsustas, et kõigil on rohkem teavet puuetega inimestest ning viimased on julgemad ja aktiivsemad.
Metsma ootab riigilt mitmete asjaajamiste lihtsustamist, nagu rehabilitatsiooniplaaniga seonduv. „Kui inimene on rehabilitatsiooniplaani kätte saanud ja selles on kirjas füsioteraapia teenused, võib sinna pääsemise järjekord nii pikk olla, et abivajajal jääb õigel ajal vajalik teenus saamatagi,” tõi ta näite. Ka Marjak tõdes, et rehabilitatsiooniteenus praegusel kujul enam ei õigusta.
Lihtsustamist vajab ka osa abivahendite, nagu potitooli ja rulaatori ehk liikumisraami soodustingimustel ostmine.
Põlva vallavalitsus on Metsma sõnul püüdnud olla paindlik, mis tähendab, et igale puudega inimesele lähenetakse individuaalselt. „Puuded on erinevad, vajadused ja olukorrad samuti,” täpsustas ta. Kui ühele piisab liikumiseks rulaatorist, siis teine vajab nii rulaatorit kui ka kaldteed.
Kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna töötajatel on kõige rohkem teavet ka sellest, kes saavad ja võiksid abivajajat veel aidata. „Teeme koostööd nii puudega inimese pere kui ka mitmete asutuste, nagu abivahendeid pakkuvate firmade, töötukassa ning peretohtritega,” sõnas Metsma.
Koostöös riigiga on Põlva vallale juba suusõnaliselt lubatud toetust projektile, mille toel algab tänavu eluruumide kohandamine puudega inimestele.
Metsma tunnistas, et paraku napib veel tugispetsialiste. „Puudega inimestega töötades tuleb tulemus vahel raskelt, mõnikord ei pruugi tullagi, vaatamata sellele, et tänu toetamisele saavad nad eluga paremini hakkama,” selgitas ta.
Võru valla abivallavanem Piret Otsatalu märkis, et kuna vald on peale liitumist tegutsenud kaheksa kuud, on veel vara anda hinnanguid või analüüsida puuetega inimeste olukorra paranemist.
„Oleme vastu võtnud ühtse korra sotsiaaltöö reguleerimiseks, see puudutab toetuste maksmist ja sotsiaalteenuste osutamist,” edastas Otsatalu. Ta lisas, et pakutavate teenuste valik on laienenud ja nende kättesaadavus paranenud.
„Võru vald osaleb samuti puudega inimeste eluaseme kohandamise projektis ning veel tänavu saab kaheksateistkümne puudega inimese kodu kohandatud nende vajaduste järgi,” märkis Otsatalu.
Ta peab oluliseks, et riik toetaks endiselt sotsiaalteenuste osutamist ja arendamist.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 06/09/2018 09:17:17