Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Millised üürimajad kerkivad riigi toel Kagu-Eestisse?

Sellest räämas kortermajast saaks riigi rahatoel nüüdisaegne 11 korteriga üürimaja. Foto: Kanepi vallavalitsus

Riigi toetatud üürimajade ehitamise projektis lööb kaasa kolm Kagu-Eesti omavalitsust, üürikortereid läheb omavalitsusjuhtide sõnul vaja ennekõike tööjõu peibutamiseks.

Praeguseks on üürimaja ehitamiseks toetust küsinud 16 Eesti omavalitsust. Kui näiteks Tallinn ja Tartu plaanivad sotsiaalmaja ehitust, siis Kagu-Eesti omavalitsustel on teine mure: suurematel ettevõtetel pole oma lähiümbruses töölistele elamispinda pakkuda. Et kohalikud maal taludes elavad inimesed lauda- ega tehasetööd üldjuhul teha ei soovi, sõidutavad ettevõtted töölisi iga päev kohale kümnete kilomeetrite kauguselt, isegi Lätist.

Kanepi vald: üürimaja on väga vaja

„Üürimaju meie kandis peaaegu polegi ja sellist maja oleks Krootusele väga vaja,” põhjendas Kanepi vallavanem Andrus Seeme LõunaLehele otsust osaleda riigi üürimajade projektis. „Saime julgustust ka endise Kõlleste valla edukast projektist. Vald renoveeris oma ja laenuraha abiga samas kõrval kuue korteriga maja, mis on nüüdseks täiesti asustatud. Mõni inimene üürib, mõni on korteri ka endale ära ostnud.”
Andrus Seeme sõnul otsivad praegu tööjõudu kõik Kanepi valla suuremad ettevõtted. Ta ütles, et kui neil oleks töölistele elamispinda pakkuda, kerkiks nende leidmise tõenäosus hüppeliselt.
Kanepi vallavolikogu otsustas Kredexilt investeeringutoetust taotleda 21. augusti istungil. Renoveerimiseks valiti välja vallale kuuluv lagunenud kortermaja, kuhu vald plaanib ehitada 11 üürikorterit. Kortereid tuleb hoonesse seinast seina, alates 18 ruutmeetri suurustest kööktubadest ja lõpetades kolmetoaliste korteritega. Kogu projekti maksumust on hinnatud alla 600 000 euro, valla omaosaluseks kinnitas volikogu 393 750 eurot.
Kui Kredex otsustab Kanepi valla taotluse rahuldada, alustatakse maja renoveerimist kohe uue aasta alguses, ehitus lõppeks 2020. aasta sügisel.

Valgas päästetakse arhitektuuripärl
Valga vald renoveerib üürikorteriteks muinsuskaitsealuse hoone Kuperjanovi 12. Praegu kurvas seisus oleva maja fassaadi kaunistavad lõvipeade kujutised. Vallavanem Margus Lepiku sõnul on tegu auväärse ja ajaloolise hoonega, kus vanasti olid korterid, kuid need pole nüüd enam ammu kasutust leidnud. „Üürimaja projekt on kohati ka üritus seda maja päästa,” ütles ta Äripäevale.
Hoone renoveerimine läheb maksma 1,3 miljonit eurot. Pool maksumusest saadi esimeses taotlusvoorus Kredexi kaudu riigi käest, ülejäänu tuleb Valga valla rahakotist. Lepiku sõnul jääb praeguse plaani järgi hoone ka pärast renoveerimist valla omandisse ja vald hakkab seda välja üürima. Eeldatavasti järgmiseks sügiseks, sest muinsuskaitseameti nõutud uuringute tõttu ettevõtmine veidi venib. Üürikortereid valmib paarkümmend, millest umbes pooled on plaanitud üürida töötajatele ja pooled õpilastele.

Otepääl saab ettevõtja vana arenduse üles vuntsida
Otepää esitas Kredexile taotluse, et rekonstrueerida 35 korteriga arendus, mis 12 aastat tagasi seisma jäi. Otepää linnapea Kaido Tamberg rääkis Äripäevale, et vald teeb selleks koostööd kinnisvaraettevõtja Andres Hermetiga, kes on tuntud ka kui saneerimisnõustaja ja pankrotihaldur.
"Meil on tööjõud päris defitsiitne värk," ütles Tamberg. "See arendus oli ainuke, mis kõlbaks ja mida sai ka kiiresti Kredexile taotluseks esitada," lisas ta. Tamberg rääkis, et Otepää on nii-öelda piiripealne kant: teoorias juba tasuks kinnisvara arendada, aga praktikas seda siiski ei tehta.

Otepää vald on ka Kagu-Eestis ainuke, mis kaasab riigi toetatud üürimajaprojekti erainvestori. Mujal Eestis on selline skeem valdav: ettevõtja ja vald teevad ühise ettevõtte, 51% osalusest jääb vallale ja ta tasub selle eest ka osaluse tasu. Seejärel taotletakse Kredexilt toetust üürimajade programmist ja kui taotlus kinnitatakse, siis Kredex katab 50% üürimaja projekti maksumusest.
Edasi jääb vald passiivseks investoriks ja ettevõtja kanda jääb planeering, ehitus jm. Vald ja ettevõte määravad koos kindlaks, kellele maja luuakse ja mis tingimustel välja üüritakse. 20 aastat toimib ehitatud või rekonstrueeritud maja üürimajana, pärast seda võib ettevõtja sellega teha, mida tahab.

Kaks taotlusvooru läbi
Praeguseks on ära olnud kaks rahataotlusvooru. Eelmise aasta lõpus oli Kredexil toetuseks ette nähtud 2,5 miljonit eurot. See jaotati Saue, Muhu, Türi, Valga ja Lääne-Nigula vahel.
Teine voor lõppes tänavu 15. augustil ja toetusteks on ette nähtud 20 miljonit eurot. Taotlusi menetletakse ja otsused tehakse kahe kuu jooksul.
Teises voorus osalesid Põhja-Sakala, Tallinn, Tartu, Narva-Jõesuu, Saue, Rae, Otepää, Tori, Haapsalu, Kanepi ja Saku.
Tallinn ja Tartu said võimaluse osaleda viimasel minutil. Endise ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo algne idee oli toetada üüripindade rajamist äärealade omavalitsustes, mis pole investorite silmis perspektiivikad. Nüüd aga küsivad maaomavalitsustega samas reas toetust nii Tallinn kui Tartu, kumbki sotsiaalmaja rajamiseks 2,5 miljonit eurot.

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 06/09/2018 09:48:39

Lisa kommentaar