Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
Tartu
10°
Antsla
10°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
10°
Võru
13°
Põlva
12°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
12°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
13°
Võru
11°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
12°
Tõrva
12°

Algas Eesti toidu kuu. Kuidas hinnatakse kagunurgas kohalikku toitu?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kagu-Eestis on üks elavaimaid kohaliku toiduga kauplemise kohti sügisene Uma Meki laat Võrus. Foto: Ülle Harju

Kui ühed suhtuvad laupäeval alanud septembrisse kui Eesti toidu kuusse õlakehitusega, siis teised eelistavad niipalju kui võimalik kohalikku toorainet ja toitu.

„Kohalikule toidule võib teha palju reklaamüritusi, aga kui ikka raha vähe, pean leppima odavama ja vähemväärtusliku toiduga,” ütles noorepoolne võrulanna Lea. Ta lisas, et tema ökotoodete riiulite ees ei peatu.
„Meil on omast käest jahu- ja tangained ning helbed,” ütles Tiia Kokmann-Konsap Zerna ökotalust Räpina vallast. Ta lisas, et teiste küpsetiste kõrval teevad nad kodus ka leiba.
Liha ostavad nad kohalike tootjate poodidest, nii Haameri talu lihapoest Vilustes kui ka Jaagumäe poest Võrus. „Neist poodidest ostetud liha ei hakka pannil hüppama,” kiitis ta kohalikku toorainet.
Piima peavad nad poest ostma, sest maapiima on veel raske saada.
Puu- ja juurvili tuleb samuti koduaiast. „Viinamarju ostame ka kohalikult kasvatajalt,” märkis Kokmann-Konsap.
Võrumaa talupidajate liidu toiduvõrgustiku koordinaator Esta Frosch ütles, et maakonnas on juba arvestatavaid juustutoodete valmistajaid. „Kõrgemäe, Kolotsi, Metsavenna, Andri-Peedo, Nopri ja Jõeniidu-Tsälba talus valmivad erinevad, kuid maitsvad juustud,” loetles ta.
Froschi sõnul on Võrumaal kaks toidukohta, kus kasutatakse kohalikku toorainet niipalju kui võimalik. Nendeks on Suure Muna kohvik Haanjas ja Hämsa kõrts Meegomäel. „Suure Muna kohviku pererahvas ostab tooraine kohalikelt talunikelt, ulukiliha kohalikelt jahimeestelt,” rääkis ta.

Hämsa kõrts ja unustatud lambaliha

Hämsa kõrtsi perenaine Ulvi Parksepp ütles, et eelistab kohalikku toorainet mitmel põhjusel. „Selle kasutamisega toetan kohalikke tootjaid ja meie tooraine on puhas.” Ta lisas, et kohalikust toorainest saab huvitavaid roogi valmistada.
Hämsa kõrtsi perenaine ostab sealiha Jaagumäe poest ja Võru turul asuvast Lihakarnist, lambaliha Rõugest, värske köögivilja kohalikelt kasvatajatelt, Kunnamõisa osaühingust idusid ja vajaduse korral juurikaid, Metsavenna talust sõira, Nopri meiereist juustu, kuid seeni käib ise metsas korjamas.
„Einestajatele maitseb väga meie sealihakõrnetega mulgipuder ja kukeseentega kruubiroog,” lausus Parksepp. Joogiks pakuvad nad Rõuge vallas asuvas Taalbergi talus valmistatud mahla. „Meil on siin Taalbergi talu mooside, mahlade ja talu teiste hoidiste riiul,” lisas ta.
Parksepp tunnistas, et kodumaine tooraine on küll pisut kallim sissetoodavast, kuid seda ostes liigub ka meie elu edasi.
Eesti lambakasvatajate ühistu juhatuse esimees Rainis Ruusamäe sõnas, et ühistu on lambaliha müünud läinud aasta oktoobrist, kui tapamaja valmis.
Ühistu tapab lambaid vastavalt tellimustele. „Lambaliha tellivad peamiselt restoranid Tallinnast, Võrumaalt Hämsa kõrts ja Maksimarketi pood Võrus,” märkis Ruusamäe. Ühistu on tooteid müünud ka Tartu taluturul. Võrus on müügil nii lambalihavorst kui ka külmutatud tooted, nagu lambaribi ja -maks.
Lambaliha on ju uus vana toode, mida pikka aega ei ole kusagilt osta saanud.
Kohaliku toidu eelistamise kohta arvas Ruusamäe, et seda tuleb eelistada juba üksnes värskuse pärast.

Kohalik kala on puhas ja värske

Osaühing Mooste Kalaköök Põlvamaal alustas mullu juulis kalatoodete valmistamist. Perenaine Tiina Troškin ütles, et enamiku forellist ostavad nad Saaremaal paiknevast sisekasvandusest, vahetevahel ostavad ka Võru- ja Põlvamaa kasvatajatelt.
„Sisekasvanduses ei ole kaladel nii palju haigusi kui suurtes, kus pannakse söödaga ravimeid kalade haiguste ennetamiseks,” teab Troškin. Ta täpsustas, et meil kasvatatud kala on värske ja puhtam kui sissetoodav. Kalaköök külmutatud kala ei kasuta.
Kalaköögis tehakse külmsuitsufilee kõrval ka kuumsuitsufileed ning mõlemad tooted on luuvabad.
„Uute toodetena on meil veel forell tomatis ja toores forell marinaadis,” tutvustas perenaine. Ta lisas, et minevam toode on snäkid kalanahas.
Kuigi Kalaköögis einestada ei saa, saavad moostelased kohapeal tooteid osta, põlvakad aga Tillu kohvikust. „Müüme asutustes, kuhu meid on kutsutud, laatadel ja Võrus Uma Mekil,” lisas ta.
Troškini sõnul toetavad kohaliku toidu ostjad Eesti majandust, tootjad lisaks ka ennast.
Toidukuu suurim üritus on Lõuna-Eesti toidukonverents 21. septembril Pollis. Esta Froschi sõnul keskendutakse sellel uuendustele nii toidu tootmise kui ka tehnoloogia vallas.
Maaeluministeerium kuulutas septembri Eesti toidu kuuks juba neljandat aastat.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 06/09/2018 09:51:25

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia