Meel Valk. Foto: erakogu

Plaan teha tselluloositehas Setomaa valla piirile ei ole veel kindel, aga jutud käivad ja mina olen väga murelik. Mida see jutt siis tähendab? Kui kaugele see minu kodust jääb? Kuhu see reovesi siis ikkagi juhitakse? Kust kaudu hakkavad sõitma kõik puidurekad? Kui kaugele levib hais?
Jagan omi mõtteid, äkki see aitab kellelgi veel muret teadvustada ja volikogu liikmetel Setomaa ja Kagu-Eesti tulevikku silmas pidades häid otsuseid teha.
Tehasest 10 kilomeetri raadiusesse jäävad Värska, Mikitamäe, Orava, Veriora, Mennikunno raba, Värska sanatoorium. 15 kilomeetri raadiusse juba ka Räpina, Võõpsu, Obinitsa, Piusa. Tehasest 70 kilomeetri raadius on esmane raiepiirkond, see on pea kogu Kagu-Eesti.
Tehase heitvesi juhitakse plaani järgi torudega Lämmijärve. Kust kaudu need torud siis täpselt lähevad? Kõige otsem tee tselluloositehase potentsiaalsest asukohast suure veeni on otse läbi Tonja küla Värska lahte. Täpselt sinnasamma, kus asub meie kandi suur varandus Värska ravimuda. Vallavanem Raul Kudre käest sain siiski info, et investorite esialgne idee on vett võtta ja reovett juhtida Võhandu jõe suudmest põhja poole. Aga kust siis täpselt, kas Räpina poldrilt või ikkagi Võhandu jõe kaudu?
Värska nimetati 1971. aastal kuurortpiirkonnaks. Kuurort (ravikoht) on koht, kus on looduslikke ravitegureid (nt tervistav kliima, mineraalvesi, ravimuda) ja kus on loodud võimalusi nende kasutamiseks. Värska sanatoorium reklaamib end nii "kuurort oma erilise mikrokliimaga asub tööstusliku saasteta ja müravabas keskkonnas".
Tehas lubab 200 uut töökohta, kuid kui palju töökohti see piirkonnas kaotab? Tehase tulek võib sulgeda mitmeid turismiettevõtteid (nt Värska sanatoorium, 130 töötajat), suure tehase konkurentsis kaovad väikesed puidutööstused (nt OÜ Värska Laht, 11 töötajat). Milline on mõju Värska mineraalvee ettevõtetele (Värska Vee 60 töötajat, Värska Mineraalvee 10 töötajat), ka nende turunduses kasutatakse Setomaa puhta looduse kuvandit. Kas Setomaa ja Kagu-Eesti strateegia ei olnud pigem palju väikseid tööandjaid kui kõik munad ühte korvi? Mis juhtub siis, kui suur tehas suletakse (Kreenholmi näide Narvas)?
Mina kolisin Setomaale, sest hindan kohalikku kultuuri, puhast loodust ja tugevat kogukonda. Minu kodu on metsade sees, millest enamik on küll nende 11 aastaga, mis ma siin elanud olen, maha raiutud. Mustoja maastikukaitseala Eesti parimad seenemetsad on veel alles. 10–15 aasta pärast on seal mets küps, kas selle tee on ka otse tselluloositehasesse? Mis on siis minu motivatsiooniks piirkonnas edasi elada? Millise sõnumiga kutsun ma teisi noori peresid Setomaale elama?
Järv on Setomaa rahvast sajandeid toitnud. Kas meie põlvkond on siis see, kes kalli kalarannakese ära reostab?
Ma tahan, et minu lapsed võiksid julgelt süüa Lämmijärve kala, käia Värska lahes ujumas ja et nende kodune lõhn oleks männimetsa hõng, mitte tselluloosi hais.
Setomaa inimesed sõnastasid sel kevadel valla arengukava loomisel järgmiseks kümneks aastaks ilusa visiooni. Ma väga tahan, et see täituks: „Aastal 2027 on Setomaa vald väärt elupaik ja tuntud turismi- ning kuurortpiirkond. Siin elab ja tegutseb ettevõtlik ja kokkuhoidev lasterikas kogukond. Setomaa inimesed annavad järgmistele põlvkondadele edasi elujõulise seto keele ja kultuuri ning puhta looduse. Setomaa on tunnustatud mahepiirkond, kus väärtustatakse uuenduslikke ja säästvaid lahendusi. Setomaa on jätkusuutlik, jõukas ning võimekas vald, kus elavad õnnelikud ja rahulolevad inimesed."

 

Autor: Meel Valk, Setomaa valla elanik
Viimati muudetud: 11/10/2018 09:32:55