Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Põlvamaale lisandus Rohelisema märgiga tooteid

Rohelisema märgi saanud marineeritud küüslauguvõrsed. Fotod: Põlvamaa arenduskeskus

Üheksa aastaga on Põlvamaa saanud sadakond Rohelisema märgiga toodet, läinud kuul lisandus veel kolm: külmsuitsuforelli filee, marineeritud küüslauguõisikud ja purustatud küüslauguvõrsed.

Möödunud kuul andis Põlvamaa Rohelisema märgi komisjon OÜ Mooste Kalaköögi ühele ja OÜ Kõlleste Garlic kahele tootele Põlvamaa Rohelisema märgi.
OÜ Mooste Kalaköögi külmsuitsuforelli filee on perenaise Tiina Troškini sõnul valmistatud eestimaisest vikerforellist. „Eelistame Karilatsi ja Krei-Jõe kalakasvanduse kala ehk oma maakonna kasvatajate kala, kuid oleme ostnud seda ka Leoki kalatalust Võrumaalt ja AquMyki kalakasvandusest Saaremaalt,” tutvustas ta.
Troškini sõnul kulub ühe koguse külmsuitsuforelli filee valmistamiseks kaks päeva. „Esmalt fileerime ja puhastame kalad luudest, siis maitsestame Himaalaja soola ja rafineerimata pruunsuhkruga, millele järgneb ööpäevane suitsutamine.”
Keskmiselt valmistatakse kalaköögis korraga 50–80 pakendit kala. Ühes pakendis on 150–200 grammi külmsuitsuforelli fileed, mis perenaise sõnul sobib hästi elamuskingituseks. „Jõulude ja aastavahetuse eel teeme palju rohkem, sest soovijaid on siis enam,” ütles perenaine.
Troškin märkis, et Rohelisema märgiga on maakonna väiketootjatel koos lihtsam kaupu turustada, näiteks Tartu jõululaadal ja teistel laatadel.
Kui kalaköögil läheb alles teine tegevusaasta, siis OÜ Kõlleste Garlic praeguses Kanepi vallas on registreeritud viis aastat tagasi, küüslauku on kasvatatud aga kaheksa aastat.

Küüslaugutooted ja turvalised matkad

Rohelisem märk oli Kõlleste Garlicu küüslaugul ja marineeritud küüslaugul juba varem.
„Maaülikoolis kaitsesin magistrikraadi lõputöö teemal „Kõlleste Garlic OÜ tegevuse mitmekesistamine küüslaugule lisaväärtuse andmise kaudu”, millest sündisid tänavu märgi saanud tooted,” meenutas Vaike Soosaar, osaühingu omanikust juhatuse liige.
Algusaastatel visati küüslauguõisikud lihtsalt maha, seejärel lubati teistel korjata. Mullu otsustas pere, et hakkab ise õisikuid korjama ja neid marineerima. Katseks marineeriti vähesel määral ning mõned purgid kingiti tuttavatele-sõpradele.
„Kuna neilt tuli väga positiivne tagasiside, võtsime tänavu töö ise suurelt ette ning noppisime enne jaanipäeva neljalt hektarilt kõik õisikud ja viisime need külmhoonesse,” rääkis Soosaar. Külmhoonest võetakse järgmise partii tegemiseks õisikud, puhastatakse, töödeldakse ja pannakse purki. Küüslauguvõrsed purustatakse ja lisatakse pisut soola.
Vaike Soosaar ütles, et nende Rohelisema märgi tooted on mahe- ja tavatoodete vahepealsed. „Väetame maa küll sõnnikuga, kuid kord kasvuaja jooksul teeme keemiaga umbrohutõrjet,” märkis ta.
Rohelisem märk on maakonnas veel kümnetel toiduainetel, kuid üllatus-üllatus, ka loodusmatku korraldaval osaühingul Metsakoda, mille atesteeritud giid-matkajuht on Iia Timmi. See märk on Metsakojal juba ligi kuus aastat.
„Rohelisema märgi all teenuse osutajana pean matka põhjalikult ette valmistama,” lausus Timmi. Põhjalikum ettevalmistus tähendab, et giid peab ümbruse kohta palju teadma. Timmi on kohalikelt pärimusi küsinud, samuti arhiividest otsinud ja saadud teadmisi matkajatele jutustanud. Samuti peab ta tagama matkajate turvalisuse.
Matkarajad on kolme ja kaheksa kilomeetri pikkused ning matkad toimuvad tõukeratastel ja jalgsi, talvel tõukekelkudega.

Taotlejatele uued eesmärgid

Põlvamaa arenduskeskuse projektijuht Anette Org ütles, et Põlvamaa on ainus maakond Eestis, kus on selline laia skaalaga märk, millega tähistatakse kohalikku päritolu toidukaupu, looduslikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning käsitööd, aga ka loodus- ja kultuuritraditsioone väärtustavaid turismiteenuseid.
„Maakonnas on ligi sada toodet ja teenust, millel on Rohelisem märk,” sõnas Org. Ta lisas, et toodete ja teenuste pakkujaid on üle poolesaja.
Kaire Mets on Rohelisema märgi komisjoni liige, üheksa aastat tagasi kutsus ta arenduskeskuse juhina märgi ellu. „Soovisime märgiga eristada kohalikust toorainest valmistatud kohalikke tooteid teistest toodetest,” märkis Mets. Ta lisas, et kaugem eesmärk oli tõsta esile Põlvamaa väiketootjaid ning suurendada kohalike toodete hulka.
„Nüüd saavad väiketootjad pisut lihtsamini suuremates poodides jutule kui üheksa aastat tagasi ja on ka poode, kus hea meelega müüakse väiketootjate toodangut,” tõi Mets elu edasiliikumisest näite. Enam ei pea kaupmeest ega tarbijat veenma toodete erilisuses, sest viimaseid on turul palju.
Metsa sõnul on elu edasi läinud ja seetõttu tuleb ka Rohelisema märgi andmisel kaaluda, milliseid uusi eesmärke märgi taotlejatele seada.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 18/10/2018 08:49:02

Lisa kommentaar