Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Väimela päästaks kanalast vaid ehitusloa tühistamine

Väimela vanade lautade asemele saab rajada kuni 60 000pealise kanala, kui just vald kanala jaoks välja antud ehitusluba ei tühista. Foto: Ülle Harju

Kui Väimelasse kuni 360 000pealise hiidkanala rajamist planeeriv OÜ Lõuna-Eesti Talumuna peaks Võru vallale reedel teatama, et siiski loobub sellest plaanist kohalike vastuseisu tõttu, saaks samasse kohta ikkagi kanala teha, sest OÜ Jäneselaane on saanud vallalt ehitusloa ja PRIA on eraldanud ligi pool miljonit eurot toetust 39 900pealise kanala rajamiseks.

Võru vallavanem Kalmer Puusepp on andnud küll avalikkusele teada, et Väimela hiidkanala detailplaneeringuga tuleb menetlusvigade tõttu otsast peale hakata ja vald on teinud OÜ-le Lõuna-Eesti Talumuna ettepaneku kaaluda kanala ehitamist mõnesse teise kohta, aga väiksemale kanalale antud ehitusluba sai avalikkusele teatavaks alles nüüd.
12. detsembrist 2017 pärineva vallavalitsuse korralduse, mille alusel anti OÜ-le Jäneselaane välja ehitusluba Väimelas Pärna tee 7 kinnistul asuva laudahoone remondiks ja kanasõnnikuhoidla ehitamiseks, kaevasid valla dokumendiregistrist välja kanalavastased aktivistid.
Kanalavastastele tundus veider, et ehitusluba anti välja ajal, mil Pärna tee 7 ja selle naaberkinnistul oli juba käimas OÜ Lõuna-Eesti Talumuna soovil algatatud detailplaneering suure kanalakompleksi rajamiseks. Kahe firma üheaegne tegutsemine Väimela «kanalakinnistul» tekitas kahtluse, et firmade omanikud tegutsevad käsikäes.
Äriregistri andmetel pole üks teise tütarfirma ega muul moel sidusettevõte, küll aga võib leida seoseid ettevõtete osanike vahel. Näiteks on Lõuna-Eesti Talumuna juhatuse liige Eero Timmermann juhatuse liige ka Miiaste Põllumajnduslikus OÜs, mille juhatuses oli ka aastani 2015 Jäneselaane omanik Ats Albert.

Väikse kanala juurde tuleks samuti hiid-sõnnikuhoidla

Vallavanem Kalmer Puusepp rõhutas Lõuna-Eesti Postimehele, et seadus ei keela anda ehitusluba välja alale, kus on käimas detailplaneering. Lisaks pole seaduse järgi tarvis ka keskkonnamõjude hinnangut ega korraldada avalikke koosolekuid kuni 60 000 kanaga kanala rajamiseks.
Puusepa sõnul saaks ettevõte kohe alustada sõnnikuhoidla ehitamist, selle mõõtmed on ehitisregistrisse kantud ehitusprojekti järgi 26,2 x 106,2 meetrit ja kõrgus 8,8 meetrit. Sisuliselt on mõõtmed võrreldavad Lõuna-Eesti Talumuna plaanitava üheksa korda suurema kanala sõnnikuhoidlaga: 26 x 126 meetrit ja kõrgus 5 meetrit.
Võhandu Põllumajanduse OÜ-lt Pärna tee 7 kinnistu ostnud Jäneselaane OÜ juhatuse liige Ats Albert ütles Lõuna-Eesti Postimehele, et tema plaan on olnud algusest peale rajada kinnistule kanalahoone mahutavusega 39 900 kana ja tahkesõnnikuhoidla. Lõuna-Eesti Talumuna oleks saanud kinnistu ise osta, aga loobus sellest, kuna hiidkanala plaan polnud saanud veel rohelist tuld. Lõuna-Eesti Talumuna juhi Tõnu Vetiku sõnul leppisid ettevõtted kokku, et kui hiidkanala plaan samuti läbi läheb, mahub seegi samale kinnistule ehk väiksem kanala saab piltlikult öeldes suurema kanala osaks.
Kui koostööst Lõuna-Eesti Talumunaga ühise kompleksi rajamiseks asja ei saa, plaanib Pärna tee 7 kinnistu omanik oma kanalaprojektiga edasi minna. «Kui oleksin oma ettevõtmistes lähtunud Lõuna-Eesti Talumuna investeeringu tegemisest või mittetegemisest, ei oleks ma julgenud teha selliseid kulutusi, nagu praegu olen teinud,» ütles Ats Albert.
Kulutused on ettevõte teinud krundi ostmisele, mis eelnes PRIAst rahataotlemisele. PRIA kinnitas, et kanala ehituseks eraldatud ligi 500 000 eurosest toetusest pole tänaseks veel sentigi välja makstud. „Klient saab esitada mitu väljamaksetaotlust erinevates ehitusetappides, aga lõplik väljamakse toimub pärast viimast maksetaotlust, kui on olemas ka kasutusluba,” selgitas PRIA teabeosakonna juhtivspetsialist Eveliis Padar.

Kas ettevõte võiks ehitada kanala ka kuhugi mujale?
„Juhul, kui projektis toimuvad olulised muudatused, peab taotleja sellest PRIAt igal juhul eelnevalt teavitama. Tagantjärele teavitamine toob endaga kaasa negatiivsed tagajärjed taotlejale. Seda, kas saame muudatust aktsepteerida, sõltub muudatustaotluste sisust,” vastas Eveliis Padar. Ta lisas: „Mis puudutab Jäneselaane OÜ taotluse ja projekti detaile, siis see on asutuse sisene info, mida PRIA ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 101 lg 1 alusel ei saa avalikustada.”
Eveliis Padar märkis, et PRIA on teadlik OÜ Jäneselaane projektiga seotud riskidest. „Antud juhul ei ole kõik riskid kindlasti kõrvaldatud,” nentis ta. „Kuid toetuse määramise etapis vajalikud määrusega nõutud tingimused olid selle taotluse puhul täidetud. Tuleb silmas pidada, et PRIA makseagentuurina ei saa oma tegevuses lähtuda muust kui õigusaktidest, mis sätestavad nõuded seoses taotleja, taotluse ja menetlusega – kogukonna vastuseisu ilmsikstulek ei anna meile veel alust toetuse määramist tühistada. Kui aga näiteks vald tühistab ehitusloa, siis on võimalik, et PRIA tühistab ka toetuse määramise, kuna kehtiv ja korrektne ehitusluba on üheks toetuse määramise eelduseks.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/10/2018 09:48:26

Lisa kommentaar