Küsitlus

Kuidas mõjutavad sind uued koroonapiirangud?

Ilm täna
Võru
-3°
Põlva
-3°
Otepää
-3°
Tartu
-3°
Antsla
-3°
Valga
-3°
Räpina
-3°
Tõrva
-4°
Võru
-2°
Põlva
-3°
Otepää
-3°
Tartu
-2°
Antsla
-2°
Valga
-1°
Räpina
-3°
Tõrva
-2°
Võru
-6°
Põlva
-6°
Otepää
-6°
Tartu
-5°
Antsla
-5°
Valga
-5°
Räpina
-7°
Tõrva
-5°

Võrumaal on tulemas lõõtsameistrite uus põlvkond

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Pillimeister August Teppo valmistas oma elu jooksul kuni paarsada pilli, millest tänini on säilinud umbes poolsada. Foto: lõõtsamuuseum

Eelmisel neljapäeval lõppes Võrumaa kutsehariduskeskuses Teppo lõõtspilli valmistamise kursuse esimene õppesessioon ning kevadel peaks Eestis olema juures 15 inimest, kes on suutelised oma kätega Võrumaa ikoonilise lõõtsapilli valmis meisterdama.

Kursus kujutab endast August Teppo lõõtsatalu ja Võrumaa kutsehariduskeskuse ühisprojekti, mida rahastab Võrumaa partnerluskogu ja mis toimub juba teist aastat.

Legendaarse pillimeistri lapselapselapselapse Priidu Teppo sõnul oli huvi kursusel osalemise vastu endiselt suur ja seda isegi hoolimata kopsakast 1100 euro suurusest osavõtutasust.

„Kursusele pääses 15 inimest, kuid huvilisi oli paarkümmend, seega olime sunnitud tegema valiku,” rääkis Priidu Teppo. „Panime osalejatele südamele, et nad peavad selle kursuse lõpuni tegema ja pärast esimest sessiooni polnud küll kellelgi sellist nägu, et sooviks käega lüüa.”

Ka eelmisel lõõtsavalmistamise kursusel polnud ühtegi katkestajat, kuna osalejad toetasid üksteist väga ja abistasid kaaslasi nii nõu kui jõuga.

Lõõtsavalmistamise kursuslaste hulgas on nii neid, kes ei oska veel pilli mängida, kui ka neid, kes pole varem väga palju puutööga kokku puutunud. Kadri Mähar Teppo Lõõtsatalust möönis, et kursusel tuleb kindlasti varasem puutöökogemus abiks, kuid on olnud ka naisi, kellel varasem kogemus üsna vähene, ent nad on ikkagi hakkama saanud.

Tulevased pillimeistrid

Priidu Teppo ja Kadri Mähar on võtnud südameasjaks nii Teppo lõõtsa kui ka lõõtsamängimise propageerimise. Paraku selgus lõõtsalaagreid korraldades, et huvi lõõtsamängu vastu on suur, kuid pille, millel mängida, napib. Samuti on üsna krõbedad Teppo lõõtsade hinnad, mis algavad 3000 eurost.

„Mõte tuligi sellest, et kui tegime mullu lõõtspillimängijate kursused, siis selgus, et pille, millel mängida, eriti pole. Ja kuna just siis avanes Leaderi meede, viisime võrrandi kokku ning koos Võrumaa kutsehariduskeskusega panime kokku koolitusprogrammi, mida juhendavad lõõtsaõpetaja ja pillimeister Heino Tartes ja Taavi Pumbo,” rääkis Kadri Mähar.

Teppo ei teinud saladust, et nad loodavad kursuselt eelkõige lõõtsameistrite järelkasvu ja pelgalt lootus see pole, sest mõned eelmise kursuse lõpetajaist teevad juba oma teist pilli.

„Eesmärk oligi saada mitte niivõrd pille, kuivõrd pillimeistreid. Ja praegused pillimeistrid on väga altid oma teadmisi jagama. Ka vana Teppo ei hoidnud oma teadmisi vaka all ning ainuke, millesse ta õpipoisse ei pühendanud, oli keelte sissepanek,” teadis Priidu Teppo.

Sestap ongi liikvel ka lõõtsasid, kus mees tegi oma lõõtsa ise valmis, kuid lasi August Teppol sinna keeled sisse panna.

Muide, lõõtsade keeled on seni tulnud Itaalist ja Tšehhist, kuid andunud Eesti lõõtsafännid on hakanud ka ise keeli tegema.

Lõõtsamängu tagasitulek

Võrumaal pole lõõtsamäng kunagi täiesti unustusehõlma vajunud ja Võrus on lõõtsa võistumängimisi korraldatud pea viimased pool sajandit. Kui aastatel 1971–1995 toimusid võistumängimised üle aasta, siis nüüd on need juba iga-aastased.

Eriti tegi Kadri Mäharile ja Priidu Teppole rõõmu asjaolu, et lõõtsamängimine on populaarne noorte hulgas, kes võivad mängida suisa tundide kaupa.

Küsimusele, mis võib peituda lõõtspilli fenomeni taga, arvas Kadri Mähar, et lõõts on lõunaeestlastele kuidagi väga oma pill, mille heli on meile justkui emapiimaga antud.

„Lõõtsapill on osa meist ning seetõttu on ka kursusel meil inimesi, kes teevad lõõtsa mitte endale, vaid oma lastele ja isegi lastelastele,” ütles ta.

August Teppo lõõtsad

Lõõtspillimeister August Teppo sündis 29. augustil 1875. aastal Võrumaal Loosu külas. Esimese oma pilli tegi ta otsast lõpuni valmis eri andmetel 15–17aastasena. Aastaks 1910 oli ta oma tehnika põhiosas välja kujundanud ning sellest ajast peale valmis igal aastal keskmiselt kaks pilli.

Ta valmistas elu jooksul 120–200 pilli ja tänini on säilinud poolsada originaalset Teppo lõõtsa, millest 30 on Kadri Mähar ja Priidu Teppo ka lähimalt uurinud.

Teppo lõõtsad ei jäänud aga mitte ainult Eestisse, vaid rändasid koos eestlastega ka piiri taha, mistõttu pole välistatud, et näiteks Siberi eestlaste külades võib siiani leiduda mõni Teppo lõõts.

Juhul, kui kellelgi juhtub olema infot mõne Teppo lõõtsa kohta, siis paluvad Kadri Mähar ja Priidi Teppo anda sellest teada meiliaadressil info@lootsatalu.ee.

Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti „Elu kahe maailma piiril II" raames

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 25/10/2018 09:36:02

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247