Põlvamaa uue arengustrateegia 2035+ koostamine on jõudnud konkreetsemate tegevuste planeerimise etappi. Sisendi andmiseks kogunesid taas valdkonnapõhised töörühmad – heaolule keskenduv töörühm 18. oktoobril, kultuuri töörühm 25. oktoobril ning hariduse ja noorsootöö töörühm 26. oktoobril.

Heaolu töörühm hõlmas sotsiaalhoolekande, spordi ja liikumisharrastuse, tervisedenduse ja tervishoiu valdkondade spetsialiste. Päeva sissejuhatavas osas tõi Põlvamaa Arenduskeskuse arendusspetsialist Aivo Ülper välja, et seniseid trende ja elanikkonna koosseisu arvestades on prognoositav rahvaarv 2035. aastal Põlvamaal ligi 20 000 inimest. Elanike terviseseisund on halb ja see kajastub ka tööjõus osalemise määras, mis on Põlvamaal 50-74-aastaste inimeste seas madalam kui Eestis keskmiselt. 

Tegevussuundi arutades kerkis esile erinevate valdkondade ühine soov, et Põlvamaa elanikud oleksid terved, õnnelikud, märkaksid oma lähedaste muresid, käituksid ennast hoidvalt jne. Selleks tuleb üha rohkem tegeleda ennetustööga, mis aitab vähendada hilisemaid kulusid tagajärgedega tegelemiseks. Tegevuskava planeerimisel toodi välja, et erialaspetsialistide olemasolu ja hoidmine kohapeal on tähtis. Oluliseks peeti valdkonnaülese ühtse andmebaasi väljatöötamist kasutades olemasolevaid digilahendusi, mobiilse kompetentsikeskuse rajamist, tervishoiuasutuste ja teenuste säilitamist ning arendamist.

Kultuuri töörühma teisest kokkusaamisest võtsid osa rahvamajade juhid, kultuurikollektiivide esindajad, teatritegelased, omavalitsuste kultuuritöötajad ning raamatukogude ja muuseumite esindajad. Lähiaja tegevuskava osas jõuti kokkuleppele, et on vaja hoolt kanda nii investeeringute eest infrastruktuuri kui panustada inimestesse eestvedajate toetamise, motiveerimise ja järelkasvu koolitamise kaudu. Siinkohal on oluline roll pärimusõppe veelgi paremal integreerimisel koolide õppekavadesse. 

Lisaks olemasolevatele maakondlikele mainesündmustele võetakse sihiks ellu kutsuda uusi ülemaakondlikke ja Põlvamaad tutvustavaid sündmusi ning leiti, et organiseeritud turundust vajaks kogu maakonna kultuurikorraldus ja sündmuste kava. Selle aluseks on arengukavas rõhutatud maakonnale ja kihelkondadele omase visuaalne identiteedi väljatöötamist tulenevalt meie pärimus- ning pärandkultuurist. Tulevases arengukavas on välja toodud ka ootused riigile rahvamajade seaduse, piirkondlikke erisusi toetavate regionaalprogrammide ning võrdse kohtlemise printsiipidele riigieelarveliste ja eraõiguslike kultuuriüksuste osas.

Hariduse ja noorsootöö töörühmas osales nii lasteaedade, koolide, noortekeskuste, huvikoolide, vallavalitsuste kui ka täiskasvanuhariduse esindajaid. Oluliseks peeti liikumist mitmekülgse haridussüsteemi suunas, milles osaleks elukestvalt kogu maakonna elanikkond. Lisaks toodi välja, et arengustrateegias tuleks selgelt välja tuua maakonna panus noortesse ja nende tegemistesse. 

Lähiaastate tegevusi planeerides leiti, et väga vajalik oleks täiskohaga maakondliku hariduse ja noorsootöö spetsialisti koha loomine Põlvamaa Arenduskeskuse juurde, sest maakondlik kooskäimine ja koostöö on jäänud peale maavalitsuse kadumist suuresti soiku.

Uus Põlvamaa arengustrateegia peab valmima 2019. aasta jaanuariks. Strateegia koostatakse perspektiiviga 2035+, kuid selle tegevuskava pannakse kokku järgnevaks neljaks aastaks. Arengustrateegia mustand avalikustatakse novembri keskpaigas.

Põlvamaa arengustrateegia 2035+ valmimise eest vastutab Põlvamaa Omavalitsuste Liit. Tööd korraldab Põlvamaa Arenduskeskus.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 31/10/2018 08:16:15