Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Inga Raitar otsustas olla ise muutuseks ja kandideerib rohelisena Kagu-Eestist riigikokku

Inga Raitar. Foto: LõunaLehe arhiiv

Võrumaal Väimelas sündinud ja kasvanud ajakirjanik, kirjanik ja kirjastaja Inga Raitar on alustanud raamatukogude turneega, mille käigus sõidab läbi suurema osa Kagu-Eesti raamatukogusid ning vestleb inimestega teemal „Kuidas olla ise muutuseks, mida maailmas näha soovid”. Kuna kohtumistel jagatakse tasuta ka kirjaniku raamatuid, kas on kirjanduskohtumised rüütatud soovist riigikokku pürgida?

Miks sulle sellist, tegelikult ju päris kulukat raamatukogude turneed üldse vaja on, kuuldavasti ei lähe su kirjastusel ju kehvasti?

Sel suvel elasin ema tervise tõttu peamiselt lapsepõlvekodus Väimelas. Seal nägin, kuidas kohalikule rahvale püütakse peale suruda projekte, mis kindlasti pole ei kogukonna ega keskkonna huvides. Nägin ka seda, kuidas inimesed on muutunud passiivseks, kergesti hirmutatavateks ja tähtsate tegelaste poolt lihtsalt segadusse aetavateks. Üha enam kuuleb “ah mis mina ikka teha saan” või “minust ei sõltu nagunii miski”.
Kurb, aga kui inimesed nii arvavad, siis just nii juhtubki. Kui sa ise ei otsusta ega vali teadlikult seda, mida oma ellu soovid, otsustab ja valib keegi teine sinu eest. Aga siis juba viib otsustaja ellu ihaldatu, mis ei pruugi enam sinu jaoks üldse hea olla. Nii olemegi jõudnud seisu, kus “suurte projektide rajajad” käsitlevad Kagu-Eestit mingi pimeda ääremaastunud kolkana, kus on lihtne rahvast ümmarguse jutuga “purki ajada”.
Ma usun – eriti peale esimesi kohtumisi toredate kohalikega väikestes maaraamatukogudes –, et veel pole hilja. Veel on võimalik inimesi uskuma panna enda tegelikku võimekusse asju siinsamas kohapeal muuta.

See jutt kõlab küll kenasti, kuid meenutab juba poliitiku juttu, kandideerid riigikokku?

Jah. Mulle on juba aastaid enne igat valimisringi pea kõik olemasolevad erakonnad ettepaneku teinud nende nimekirjas kandideerida. Olen alati vastanud eitavalt, sest imagoloogi ja meediaeksperdina saan väga hästi aru, et tegelikult tahavad nad minu poliitmängudest rikkumata mainet ja suhteliselt tuntud nime. Need, kelle sooviks on vaid iga hinna eest võimul püsida, ei vaja minu nägemust Eesti tulevikust või mu põhimõtteid, kuidas olemasolevat paremaks muuta.

Milline partei su siis lõpuks ümber veenis ning mida lubades?

Peale seda, kui olen kolm aastat intensiivselt tegelenud Rail Balticu teemaga ja sellest suvest alates ka Väimela kanalaprojekti tõttu kohaliku keskkonna ja kogukonna temaatikaga, pöördusid minu poole Eestimaa Rohelised. Erinevalt paljudest erakondadest on rohelistel alles siirad elulised põhimõtted, usk maailma paremaks muutmisse ning, mis veelgi parem, suur osa nende põhimõtteid langeb minu omadega kokku.
Esimest korda otsustasin vastata kandideerimisettepanekule jaatavalt, sest roheliste nimekirjas kandideerimiseks ei nõutud minult erakonna liikmeks astumist. Ma ei kuulu endiselt ühtegi parteisse – olen seda lubanud. Riigikogus aga saan olulisi asju, millega nagunii vabatahtlikult edasi tegelen, reaalselt muuta. Seista kohaliku kogukonna õiguste, meie suurima rikkuse, puhta elukeskkonna püsimise ja jätkusuutliku majanduse põhimõtete eest.

Kas tõesti loodad Kagu-Eestis rohelistele ja endale nii palju toetajaid leida, et riigikokku jõuad?

Kümme aastat tagasi, kui olin ajakirja Naised peatoimetaja, sõitsin esimest korda elus kohtuma Kaika Lainega. Esimesed sõnad, mida Laine mulle otsa vaadates ütles, olid: “Tiiät, seo ei olõ kõgõ tähtsämb ammõt, midä sa piät. Pääle 50 tulõ sul üts hulga korgõmb tüükotus, pallo tähtsämb ammõt mi riigin.” Nüüd, kui mul “pääle 50” käes on, võiks vaadata, mis ametit Laine mulle ennustas. Selge on, et ükski ennustus ei täitu, kui ise selle heaks midagi ei tee.
Samas pole valituks saamine mulle eluküsimus. Olulisem on, et inimestel, kes praegu räägivad, et neil pole kedagi-midagi valida, oleks valik. Oleks valik toetada rikkumata elukeskkonda, elutervet kogukonda ja jätkusuutlikku tulevikumajandust. Alati on võimalik olla ise muutuseks, mida oma elus näha tahad.

 

Autor: Urmas Paidre, urmas@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/11/2018 08:58:24

Lisa kommentaar