Silja Vijar Võru vallast märkis, et kuna ta on loomult seltsiv ja abivalmis, siis vabatahtlikuks olemine talle sobib. Foto: Mari-Anne Leht

Alanud kuust hakkavad 24 vabatahtlikku Võru- ja Põlvamaalt külastama abivajajaid nii nende kodudes kui ka hoolekandeasutustes.

Võru- ja Põlvamaa vabatahtlike koordinaator Laura-Elisa Kägra on enda sõnul enamiku vabatahtlikega lepingu sõlminud. Vabatahtlik ja abistatav koos viimase esindajaga sõlmivad hea tahte kokkuleppe. Esindajaks on omavalitsuse sotsiaaltöötaja, hoolekandeasutuses selle esindaja.
„Esialgu külastab vabatahtlik vaid ühte abivajajat,” märkis Kägra. Ta täpsustas, et abivajajateks on üle 65aastased ja ka erivajadustega täisealised.
Läinud nädalavahetusel toimunud vabatahtlike koolitusel osalenud said mitmesugust teavet oma õigustest ning korrati ka paljusid suhtlemise põhitõdesid.
Kohaletulnud rääkisid, miks nad hakkasid vabatahtlikuks. Lii Toots Põlva vallast ütles, et kuna tal Leevi poe ühe omanikuna on tööl olles ka kuulaja roll, tuligi ta vabatahtlike koolitusele. „Osa vanemaealistest tuleb poodi, et rääkida, mis näitab, et nad vajavad seltsi,” täpsustas Toots. Ta lisas, et täielik ettekujutus vabatahtliku tööst tekib alles suhtlemisel abivajajaga.
Silja Vijar Võru vallast märkis, et kuna ta on loomult seltsiv ja abivalmis, siis vabatahtlikuks olemine talle sobib.
Marko Palo sõnas, et tema ja ta vendade kasvatamisel osales ka vanaema: „Lähedane side vanaema ja tema eakaaslastega jättis minusse eakatest usaldusväärsete sõprade kuvandi.” Ta ütles, et mõistab eakaid ja märkab nende raskusi.
Hille Vaht hakkab Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuses vabatahtlikke vastu võtma, neid vajaduse korral juhendama ja on tööl ise vabatahtlik. „Pakun nii käelist tegevust kui ka hingelist tuge hooldekodu elanikele,” täpsustas ta.

Neutraalne kaaslane

„Koolituselt sain teada, mida vabatahtlik võib ja mida ei või teha,” sõnas Vijar, kes sai siit ka mõtteid, mida peale ettelugemise veel saab abivajajaga koos teha. Hilisemate arusaamatuste ärahoidmiseks on kohe alguses mõttekas kokku leppida, kui tihti ja kui pikalt on vabatahtlikul võimalik abistatava juures viibida.
Vabatahtlikele pandi südamele, et nad ei hakkaks tegema ei sotsiaaltöötaja tööd ega abistatava juures näiteks maad kaevama. Viimast võivad nad abistatavaga vaid koos teha. Vabatahtlik toetab inimese iseseisvat toimetulekut tema kuulamisega, lihtsamate tööde, nagu nõude pesemine või ahju kütmine, koostegemisega, samuti on seltsiks poes ja teistel käikudel.
Ta peab abivajajat tunnustama, innustama, maailmas toimuva kohta informatsiooni jagama ning abistatava soovil talle ka uusi oskusi õpetama.
Ta ei tohi hinnanguid anda, vaid jääma abistatavale neutraalseks kaaslaseks.
Enesestmõistetav on, et vabatahtlik oskab saladust hoida ega kõnele abistatava juures häirivatest asjadest laiale ilmale.
Oluline on seegi, et vabatahtlik oskaks ennast kehtestada, kui abivajaja kõneleb vahetpidamata või nõuab millegi tegemist, mis ei ole vabatahtliku ülesanne.
Hille Vaht lausus, et vabatahtlik tegevus eeldab nii ettevalmistust kui ka selleks sobilikke iseloomuomadusi. „Vabatahtlik peab olema valmis minema ka uriinilõhnalisse keskkonda,” tõi ta näite ja lisas, et vabatahtlik peab rohkem kuulama, ise vähe rääkima ning võtma abistatavat sellisena, nagu ta on.
„Vabatahtliku ja eaka suhe ei tohiks kardinaalselt erineda ülejäänud vastastikusel lugupidamisel põhinevatest igapäevasuhetest,” sõnas Palo. Ta märkis, et lähtub vanuri elujärje parandamisel paindlikkusest.
„Iga suhe on erinev ja aja jooksul muutuvad ka suhete piirid,” lausus Palo.

Sotsiaaltöötaja partnerid

Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma sõnul on vabatahtlikud ühelt poolt sotsiaaltöötaja partnerid, teiselt poolt aga vahendavad ka informatsiooni abistatavatelt sotsiaaltöötajatele ja vastupidi.
„Sotsiaaltöö hea toimimise aluseks on osapoolte tihe koostöö ja usaldus,” ütles Metsma. Ta loodab, et vabatahtlikest on abi ja tugi nii üksikute kui ka puudega inimeste elukvaliteedi parandamisel.
„Abistatava mure korral võtke alati sotsiaaltöötajaga ühendust,” julgustas Metsma.
Kodukandi vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas ütles, et koolituspäevade eesmärk oli tööks vajaliku teabe jagamine ja vabatahtlike omavaheline tutvumine.
„Paljud kohaletulnud on heas mõttes uudishimulikud ja soovivad inimesi tõsiselt toetada,” lausus Paas. Ta soovitas vabatahtlikel ennast hoida: „Kui võtate kõike, mis abistatavat puudutab, enda kanda, ei suuda te teda enam aidata.”
Alati saab nii sotsiaaltöötaja kui ka koordinaatori poole pöörduda, sest oluline on, et vabatahtlik ei jääks raskuste korral üksi.
Sujuvama abistamise nimel moodustati vabatahtlike elukoha järgi väikesed rühmad, mille liikmed saavad kodukohas hõlpsasti teavet vahetada. Võrumaalt osalevad projektis kõik omavalitsused, Põlvamaalt vaid Põlva vald.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel augustis alanud vabatahtlike rakendamise kaheaastase projekti hanke korraldab Eesti külaliikumine Kodukant.
Teise vabatahtlike rühma koolitus on tuleva aasta märtsis.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 01/11/2018 09:06:32