Väimela mõisahäärber leekides. Foto: Võru päästekomando

Kunagine elektrikute koolimaja, endine Väimela mõisahäärber langes pühapäeval tuleroaks tõenäoliselt just elektri läbi, kohalik ettevõtja soovib häärberi ära osta ja korda teha põlengust hoolimata.

Poolteist aastat tagasi anti mõis üle Riigi Kinnisvara ASile (RKAS), mõis läks müügiportfelli, st hakati ette valmistama enampakkumisele panekut. RKASi haldur andis kohalikele ostuhuvilistele lootust, et mõis tuleb müüki juba septembris, aga asjaajamine jäi toppama.
„Jama värk,” kommenteerib põlengut mõisahäärberi ostust huvitatud, anonüümseks jääda soovinud kohalik ettevõtja. „Katus läinud, katus oli korralik”. (Umbes 15 aastat tagasi vahetatud – TR.)
Ostuhuvi on tal alles põlengust hoolimata. „Oli huvi mõis algsel kujul taastada, nüüd on asi lahtine nagu mõisa katus, nüüd tuleb oodata ja vaadata,” kommenteerib ta.
RKAS on teatanud, et plaanib mõisa müüa järgmisel aastal avalikul enampakkumisel.
Teisipäeval käis kindlustusfirma kahjukäsitleja koos RKASi halduriga põlenud mõisat üle vaatamas. Väimela mõisa haldur Verdo Aun ütles, et temale oli üllatuseks, et majas oli vool sees. „Ma oma käega lülitasin peakilbist viimati voolu välja,” lausus ta. Lõuna päästekeskuse menetleja Illar Tootsi sõnutsi sai tulekahju alguse kas esimese või teise korruse vahelae juurest või teise korruse põrandalt.
Mõisa poolkeldrikorruse ja esimese korruse aknad olid väljastpoolt plaatidega kinni löödud, kuid kahe poolkeldrikorruse plaadid olid alatasa katki ja huvilised käisid sealtkaudu mõisas sees. Pole välistatud, et mõis süttis seetõttu, et keegi näppis juhtmeid ja laelampe.

Muinsuskaitseamet: hoone tuleb kiiresti konserveerida

Muinsuskaitseameti restaureerimis- ja arendusosakonna juhataja Kais Matteus:

Väimela mõis on piirkonnas üks väheseid suhteliselt terviklikke, rohkete kõrvalhoonetega mõisaansambleid. Põlenud hoone on kultuurimälestis, 18.–20. sajandist pärinev mõisa peahoone.
Muinsuskaitseamet keskendub koostöös hoone omanikuga sellele, et müürid edasi ei hävineks. Selleks tuleb need võimalikult kiiresti konserveerida. Mälestise säilitamine on omaniku kohustus. Kuna tegu on väärtusliku hoonega, oleks oluline see taastada.
Nii Väimela mõisa peahoone kui ka hiljutine Malla mõisa peahoone põleng on väga kahetsusväärsed juhtumid, ikka ja jälle leiab kinnitust tõde, et hoitud on hooned, mis on kasutuses. Samas tuleb ka kasutuseta hoonete puhul teha kõik ennetav, et hoida laastavad õnnetused. Üldine nõue tühjalt ja kasutuseta seisvate objektide puhul on, et sissepääs kolmandatele isikutele peab olema tõkestatud. Põlengute käigus säilivad küll kivimüürid ja põhimõtteliselt on võimalik hiljem hoone taastada, kuid seda siiski sootuks detailivaesema ja vähem autentsena, sest tuleroaks lähevad vahelaed, ajaloolised aknad-uksed ja muud väärtuslikud detailid.

 

Autor: Tiiu Ritari
Viimati muudetud: 01/11/2018 09:10:22