Kuigi haruapteegid ei soovi uksi sulgeda, on ravimimüüjaid Eestis liiga palju. Foto: LõunaLehe arhiiv

55 haruapteeki üle Eesti sulgesid esmaspäeval kella 14st hoiatuseks uksed, et inimesed mõistaksid, mis juhtub, kui seaduse järgi tuleval suvel need lõplikult suletakse. Seaduse põhjenduseks on haruapteekide kvaliteedi tõus, aga taga hoopis tõsiasi, et apteeke on Eestis liiga palju.

Põlvas on viis apteeki, neist kaks Südameapteegi haruapteegid, mis esmaspäeva pärastlõunal tööpäeva lõpuni suleti. Räpinas on kolm apteeki: kaks põhiapteeki ja üks haruapteek, mille uksed jäid avatuks.
„Põlva Jaama tänava haruapteegi ukse taga oli esmaspäeval peale kella 14 napilt inimesi, kuna sel kellaajal käibki vähe inimesi apteegis. Tihedam külastus on kella 16 ja 18 vahel, kui inimesed astuvad töölt tulles apteegist läbi,” lausus proviisor Piret Stokkeby, OÜ Pharma Holdingu Lõuna piirkonna juht. Rahvas tunneb osaühingu apteeke ja haruapteeke Südameapteegi nime all.
Kui palju oli neid, kes jäid esmaspäeval Põlva kaubamajas asuva sama keti teise haruapteegi ukse taha pika ninaga, ei osanud Stokkeby öelda.
„Riigikogu soovis haruapteekide kvaliteeti tõsta ja apteekide tegutsemise tingimusi ühtlustada. Seega muuta üle 4000 elanikuga asulates haruapteegid põhiapteekideks. Kuna 2015. aastal jõustunud seaduse järgi ei saa mitteproviisoritest omanikud enam üldapteegi tegevuslube, siis neil ei jäägi muud üle, kui haruapteegid tuleva aasta juunist sulgeda,” edastas proviisor Stokkeby.
Tema sõnul on lahenduseks, kui seadusandja pikendab haruapteekide tegutsemise aega. See võimaldaks neil apteegipidajatel, kellel 1. aprillist 2020 pole õigust enam apteeke pidada, need müüa koos teiste apteekidega ning looks võimaluse proviisoritel need tulevikus üldapteegiks ümber kujundada. Haruapteeki saab müüa ainult koos põhiapteegiga.
Kui kõik jääb vanaviisi, jäävad Jaama tänava piirkonna ja selle lähiümbruse elanikud tulevast suvest apteegita, lähim apteek neile asub siis ligi kahe kilomeetri kaugusel.
Haruapteekidel ei ole ravimite valmistamise kohustust ja neis ei ole vaja ka ruume ravimite valmistamiseks. „Apteegi pindala suurusele on samuti väiksemad nõuded,” lisas Stokkeby.
Esmaspäevase aktsiooni mõte ei olnud tema sõnul ostjaid pahandada, kuigi see võis neid pahandada. „Aktsiooniga soovisime anda sõnumi, et ajal, kus teenuste sisuline arendus ja kättesaadavus liiguvad klientidele järjest lähemale, viime apteekide sulgemisega teenuse klientidest kaugemale,” selgitas proviisor.
OÜ Euroapteegi Räpina apteegi proviisor Silvi (perenimi toimetusele teada) jäi napisõnaliseks, ta märkis vaid, et apteek on küll haruapteek, kuid uksed olid esmaspäeval tööpäeva lõpuni lahti.
Räpina apteegi proviisorist juhataja Malle Rätsepa sõnul on Räpinas kaks üldapteeki ja Pärnu Uuesilla apteegile kuuluv haruapteek, mida räpinalased tunnevad Euroapteegina.
„Räpinalasi Põlvas ja mujal toimunud aktsioon ei puuduta, sest alla 4000 elanikuga vallasiseses väikelinnas ei ole haruapteekide avamisele piirangut,” rääkis proviisor Rätsep. Tema sõnul tuleks kaitsta väikestes kohtades tegutsevaid apteeke. Kolm apteeki Räpinas on liiast.
Rätsep lisas, et omanikel oli üle nelja aasta aega oma haruapteekide viimiseks nõuetega vastavusse. Et seda mitte teha, toovad nad ettekäändeks kaasnevad kulud.
„Põhiapteegid peavad nõuete täitmiseks kõik kulud, ka ravimite valmistamise kulud, iga päev katma,” lisas Rätsep, kes imestas, et kas tõesti suure keti apteek seda ei suudaks.
Tema sõnul ei juhtu midagi, kui 55 haruapteeki peavad uksed sulgema. Omanikud ei pea töötajate tööga kindlustamise pärast küll muretsema, sest apteegid otsivad kogu aeg proviisoreid ja farmatseute.
„Eestis ongi liiga palju apteeke, aprillikuu andmetel tuli meil ühe apteegi kohta 2600, Soomes aga ligi 6700 inimest,” tõi proviisor Rätsep põhjenduseks.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 01/11/2018 09:14:07