Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Maakondade arengustrateegiate järgi on Kagu-Eesti rohemaa, kuhu jäävad hiidkanala ja tselluloositehas?

Arendustegelastel on dilemma – mustikamoos või tselluloos? Foto: Wikipeedia (Juss Saska)

Kagu-Eesti maakondade arengustrateegiad 2035+ jutustavad, et see kant jääb silma paistma puhta elukeskkonna, kauni looduse, värvika pärimuskultuuri ja mahetoidu poolest, samal ajal toetavad mitmed vallajuhid tselluloositehase, hiidkanala ja teiste suurtööstuste rajamist põhjendusel, et see on ainus viis siinkandi elu edendada, meie rahva õuele rikkust ja õnne tuua.

Paberil õitsevad lilled ja laulavad linnud, samal ajal on näiteks Valga vallavanem ja Räpina vallavolikogu esimees avaldanud soovi tselluloositehase rajamiseks, Võru vald üritab leida uut asukohta hiidkanalale.
Kagu-Eesti arengut suunavate dokumentide ja kohalike omavalitsusjuhtide nägemuse vahel on karjuv vastuolu - kumba peaks korrigeerima? Piltlikult öeldes ei saa diivanil vedeledes ohjeldamatult hamburgereid-friikartuleid vitsutada ning samal ajal olla sale, heas vormis ja terve. Kas Kagu-Eesti soovib hoida kuvandit „Rohelisem elu” või muutuda tööstuspiirkonnaks? Kas tuleks jätkata metsade, soode, liblikate ja põtrade piltide kuvamist või asendada need aegsasti tehasekorstnatega?

Arendusjuhid on kimbatuses
„See vastuolu on tõesti,” nentis Võrumaa ja Põlvamaa arenduskeskuse Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja, Põlva vallavolikogu liige Kuldar Leis, kes on olnud Kagu-Eesti arengustrateegiate koostamise juures. „Arengukavad (maakonna, valla, firma jne) on nagu inimese oleviku- ja tulevikunägemuse kirjapanek ehk siis kellena end praegu tunned ja kelleks tahad saada. Loomulikult tahaksid olla igavesti noor, terve, pikk, kahupea, kõigi poolt armastatud ja veel sada positiivset omadust. Kui aga reaalne elu toob kätte valikud, mida enne kuskilt ei paistnud, siis tulebki rahulikult analüüsida, millist suunda valida.”
Kas siis tuleks arengustrateegias tõmmata tagasi kuvandit „Rohelisem elu“, et jätta võimalus jätkata tööstuspiirkonnana? „Kuvand „Rohelisem elu“ las olla arengukavas endise suurusega, siis me kohalikena püüdleme selle poole, see on sõnum massidele,” hindas Kuldar Leis. „Tööstuste rajamise initsiaatorid on väga üksikud ettevõtjad, neile on vaja hoida uks lahti, et me oleme valmis arutama ja analüüsima tööstuste rajamist, ja kui nägemused klapivad, siis piirkonna poolt maksimaalselt kaasa aitama.”
Ta avaldas arvamust, et arengukavva peaks kirja panema, millised tahavad kohalikud olla, aga kui tuleb mõni „kastist väljas“ pakkumine, siis ei tohiks seda kohe maha teha. „Muidu võib vastav piirkonna kuvand siit eemal hoida teistmoodi mõtlejaid, ägedaid või analüüsi tulemusel mitte nii ägedaid tegijaid. Me kõik peame õppima üksteist ära kuulama.”
Kas tselluloositehase ja hiidkanala arendajad on arvatud „ägedate tegijate“, „teistmoodi mõtlejate“sekka? „See selgubki arutelude ja analüüsi käigus, et milliste ideede eestvedajad muutuvad ägedatest mõttetuteks või just vastupidi,” ütles Leis. „Kohe ei tohiks silti juurde panna, sest loomult oleme ju pigem kõige uue ja võõra vastu.”

Võrumaa arenduskeskuse juht Tiit Toots ei soovinud isiklikku arvamust avaldada. „Võrumaa arenduskeskus on kohalike omavalitsuste loodud ja saab esitada nende seisukohti,” märkis ta. „Suuri ettevõtteid ei ole arengustrateegiasse kirjutatud, sest omavalitsused pole kujundanud selles küsimuses ühist seisukohta ja strateegiasse vastavat infot andnud.”
Toots lisas, et arengustrateegia on kogukondlik kokkulepe, aga kogukonnad pole kokku leppinud, mida arvata hiidtööstusettevõtete rajamisest Kagu-Eestisse. Tema sõnul on arengustrateegia koostamisel osalenud praeguseks otseselt saja inimese ringis, lisaks on küsitletud kahtsada inimest, mis on Võru maakonna elanikest väga väike osa.
Et haarata suuremat hulka Võrumaa inimesi oma arvamust väljendama, on Võru maakonna arengustrateegia 2035+ eelnõu avalikult välja pandud. Strateegia materjalid on kättesaadavad Võrumaa arenduskeskuse veebilehel. 13. novembril kell 19 toimub Võru kultuurimajas Kannel Euroopa filmikohvik. Peale filmi vaatamist on kõik huvilised oodatud arengustrateegia tutvustusele ja arutelule kultuurimaja kohvikusse.
Kirjalikke küsimusi ja ettepanekuid saab esitada 19. novembrini aadressil SA Võrumaa Arenduskeskus, Jüri 12, Võru 65605 või e-posti aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee.

Põlva ja Valga maakonna arengustrateegia avalikustatakse lähiajal
Valmimas on ka Põlva ja Valga maakonna arengustrateegia, mis samuti lähiajal pannakse avalikule väljapanekule.
Põlvamaa arenduskeskus andis teada, et arengustrateegia koostamine on jõudnud konkreetsemate tegevuste plaanimise etappi. Selles on rõhutatud maakonnale ja kihelkondadele omase visuaalse identiteedi väljatöötamist tulenevalt pärimus- ja pärandkultuurist. Hiidtööstustest ei sõnagi.
Valgamaa arengustrateegia tööversiooni tutvustati üleeile Valga raekojas, huvilistel oli võimalus sõna sekka öelda.
„Suurtehastest ei ole maakonna arengustrateegias juttu,” tõdes Valgamaa arenguagentuuri juht Rein Org, kes toetab enda sõnul pigem rohelise maakonna kuvandit. „Eks see üks igavene küsimus ole, et kas tselluloos või mustikamoos. Oma mainet saame aga üles ehitada sellele, et oleme mahepiirkond – koht, kust saab maitsvat mustikamoosi.”

Mis on arengustrateegia?
Arengustrateegia eesmärgi on arendusorganisatsioonid sõnastanud nii: „Arengustrateegia on maakonna tasakaalustatud arengu kavandamise ja suunamise aluseks. See on vajalik kohalike omavalitsuste ning koostööpartnerite poolt ühiselt maakonna arengu suunamiseks, ühiselt tehtavate maakondlike investeeringute kavandamiseks, investeeringuteks toetuse taotlemiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks. Arengustrateegia on edaspidi riigipoolsete ja EU toetuste andmise aluseks.”
Arengustrateegia koostamist veab eest kohalik arenduskeskus koostöös maakonna omavalitsustega. Peale avalikustamist suunatakse see kohalike omavalitsuste volikogudesse vastuvõtmiseks.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/11/2018 10:09:43

Lisa kommentaar