LõunaLeht kirjutas suvel OneCoin-ist – kavalalt loodud püramiidskeemist, mille tegevus on kandumas Eestisse. Siis oli juttu sellest, et inimesed ootavad 8. oktoobrit, mil lubaduste järgi pidanuks ettevõte börsile minema ja siis oleks pidanud saama oma osakud rahaks teha. Nagu arvata oli, siis mingit imet ei sündinud, börsile minekut ei olnud ja keegi pole oma raha veel näinud.
Ametlikult pole OneCoini börsile mineku ärajäämist veel kommenteeritud, aga kuulduste järgi on asi aasta võrra edasi lükatud.
Kriitikud väidavad, et firma ei saagi börsile minna, sest ükski pank petuskeemi börsile minekut ei toetaks. Kui selline ettevõte börsile läheks, kukub osakute väärtus kohe nulli ja inimesed kaotavad oma raha. Seetõttu ei taha end keegi selle skeemiga siduda.
OneCoin oleks ilmselt juba keelustatud, aga see saab tegutseda kavala nipi tõttu. Nimelt ei müüda inimestele raha eest osakuid mitte otse, vaid neid jagatakse ametlikult õppevahendite soetamise eest. Ametlikult ostavad inimesed omale koolitusi. Eesti jaoks muudab asja põnevaks see, et OneCoini projektist välja kasvanud uut skeemi Dagcoin arendatakse Eestis.
Paljudes riikides pole võimud OneCoini tegevusse sekkunud, kuna inimesed pole esitanud kaebusi. Eestiski pole selle skeemiga liitunud tuhanded inimesed veel mingit tulu näinud, aga pikisilmi oodati 8. oktoobrit, mil firma oleks pidanud börsile minema ja lubaduste järgi rahakraanid avanema. Paljud eestlased loodavad siiani selle projektiga miljonäriks saada.
Juuli lõpus aga rääkis üks OneCoini juhte Konstantin Ignatov, et OneCoin niipea börsile ei lähe, kuna paljud investorid lõpetasid firmaga koostöö 2017. aastal, kui ettevõttest ei olnud võimalik enam raha välja võtta. Firma rahakraanid kuivasid kokku ka Hiinas, kus võimud arreteerisid mitusada OneCoini raha pannud inimest.
Nagu Eestis, suhtutakse OneCoini rahulikult veel Soomes, kus politsei jälgib tähelepanelikult OneCoiniga liitunud enam kui 20 000 soomlase tegevust. Kuni aga kaebusi pole, siis jälgimisega politsei esialgu piirdub. Soome keskkriminaalpolitsei on inimesi hoiatanud, et lubatud hiigeltulu pole realistlik. Soomlased on OneCoini projekti investeerinud sadu tuhandeid autosid. Soomlasi on hoiatatud, et püramiidskeemis osalemisega teenitud tulu võidakse kanda riigi tuludesse, nagu juhtus Wincapita skeemi puhul mõned aastad tagasi.
Tänavuse aasta algul, kui Bulgaaria politsei puistas OneCoini peakorterit Sofias, kajastas seda teemat põhjalikult Soome televisioon. Politseioperatsiooni Bulgaarias korraldas Europol koostöös Saksa prokuratuuriga. OneCoini peakorter on Bulgiaarias seetõttu, et projekti algataja Ruja Ignatova on bulgaarlanna. Saksa prokuratuur tegeleb asja uurimisega seetõttu, et naisel on Saksa kodakondsus.
OneCoini ja selles osalevaid inimesi süüdistatakse rahapesus ja finantsterrorismis. Sofias korraldati läbiotsimine ettevõttes One Network Services ja veel 14 ettevõttes. One Network Services on ettevõte, mille arvele laekuvad summad õppevahendite müügist. Mitmete firmade kaudu on OneCoini ettevõtete püramiidi omanik Ruja Ignatova ema.
Teadaolevalt oli enne läbiotsimisi OneCoini tegevus juba Bulgaariast minema viidud. OneCoini haldusfirmad asuvad maksuparadiisides Dubais ja Belizel. Bulgaaria võimude teatel on OneConi tegevus olnud uurimise all lisaks Bulgaariale veel Inglismaal, Iirimaal, Itaalias, USAs, Kanadas, Ukrainas, Eestis, Lätis ja Leedus.
Mitmed OneCoiniga seotud isikud on pärast OneCoiniga tekkinud probleeme loonud uue projekti nimega Dagcoin, mille arendus toimub Eestis. Dagcoini kohta kasutatakse samuti terminit krüptovaluuta. Dagcoini põhimõte on aga sama, mis OneConi puhul: inimesed ostavad mitte krüptoraha, vaid „aega” õppeasutuses DagUniversity, kus õpetatakse rahandust ja krüptoteadust. Õppeprogrammide maksumus on nagu OneCoinis – 100 kuni 20 000 eurot. Dagcoini peetakse samuti petuskeemiks.
OneCoiniga liitumiseks on vaja soetada õppevahendite „stardipakett”, mille hind algab 100 eurost ja lõpeb 118 000 euroga. Ülemaailmselt on OneCoini projektiga liitunud teadaolevalt ligi kolm miljonit inimest. Täpne arv on siiski selgusetu, kuna mitmete riikide õiguskaitseorganite info kohaselt on tegu petuskeemiga.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 15/11/2018 09:05:18