Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Kuidas hoida ja tuua inimesi Kagu-Eestisse?

Käib arutelu, kuidas Võrumaa elanike arvu vähenemist pidurdada. Foto: Maie-Liisa Sildnik

Kagu-Eesti elanikkond kahaneb statistikaameti prognoosi järgi 2040. aastaks enam kui veerandi võrra, mistõttu on kodukandi tuleviku pärast muret tundvad inimesed hakanud arutama, kuidas demograafiliste muutustega toime tulla ja milliseid nutikaid lahendusi kogukond oma elujõu hoidmise nimel saab ise ellu viia.

Rahvastikumuutustele lahendusi otsivad arutelud (#kuidasmekestame) olid oktoobris ja kestavad ka novembris mitmes Eesti paigas. Võrumaa arutelu oli 29. oktoobril Väimelas kompetentsikeskuses Tsenter. Osalejad tutvusid demograafilistest trendidest tulenevate muutustega, jagasid oma lootusi ja hirme seoses Võrumaa tulevikuga ning otsisid võimalikke lahenduskäike teravamatele murekohtadele.
Võrumaa arutelu eestvedaja Piret Jeedas ütles, et sündimuse, rände ja tööhõivega seotud probleemistikust valisid osalejad arutamiseks kolm probleemi: (palkadevaheline) ebavõrdsus soodustab inimeste koondumist linnadesse ja rännet välismaale, maakohad jäävad tühjemaks; inimestel on vähe võimalusi paindlikuks tööks, sh osakoormusega ja kaugtööks, mis jätab osa töövõimelistest inimestest tööturult kõrvale; võimalused sobiva elukeskkonna kujundamiseks on hajaasustest tingituna erinevad.
Piret Jeedas nentis, osalejad ise panid sõna „palkadevaheline” sulgudesse, pöörates seeläbi ebavõrdsuse kontekstis tähelepanu ka muudele aspektidele, näiteks riigiteenuste kehvem kättesaadavus, rahapuudus oma eluaseme soetamisel või ettevõtlusega alustamise keerukus.
Paindlikke töövõimalusi oleks vaja pensionäridele, tudengitele ja puudega inimestele, kes ei soovi ega jõua iga päev kaheksa tundi jutti tööd teha. „Saksamaal on selline süsteem, et osalise tööaja puhul rakendub teatud summast sotsiaalmaksust vabastamine,” tõi Jeedas välja ühe pakutud lahenduse.
Hajaasustusest tingitud probleemidest tuli ilmsiks ühistranspordi kehv korraldus. Vaatamata probleemidele osutamisele ei ole kohalikud omavalitsused selles küsimuses headele lahendustele veel jõudnud. Ebasobivatel aegadel liikuva ühistranspordi tasuvabaks muutmine pole maainimesi tõenäoliselt aidanud. Nenditi, et on kadumas lootus, et vallad asjaga tegelema hakkaksid, mistõttu pakuti teisi lahendusi, näiteks huvitakso süsteemi loomine, mis võimaldaks maalastel ja -noortel jõuda meelepärasesse huvi- või hobiringi.
„Usun, et paljudele probleemidele on väiksemates kogukondades nutikad lahendused olemas. #kuidasmekestame arutelud annavadki võimaluse näha vastuseid, mida muidu ehk ei oskakski märgata,“ ütles Jeedas.
„Igapäevaelus kipume argitoimetuste tõttu ringi tormama, aga ühised mõttetalgud aitavad päriselt koos lahendusi otsida. See oli ka hea võimalus paremini tuttavaks saada aktiivsete kogukonna liikmetega, kes Võrumaa tuleviku peale palju mõtlevad,“ lisas puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse Tsenter juhataja ja üks arutelul osaleja Britt Vahter.
Võrumaa arutelul sündinud lahenduskäigud on sobilikud riigi ja omavalitsuste tulevikustrateegiatesse, mõni idee on aga lahendatav aktiivsete kogukonna liikmete ühisel nõul ja jõul. Kõik, kes tahaksid rahvastikuprotsesside mõjude osas kaasa rääkida, on oodatud seda oma kogukonnas novembrikuu jooksul korraldama, näiteks külaseltsides ja õpiringides, töökollektiivides ja erialaühendustes või hoopis naabruskondades.
Vabatahtlikud arutelujuhid saavad kaasa juhised ja materjalid, eksperdid aitavad aruteludes sündinud lahendusideid ettepanekuteks vormida ning algatuse meeskond pakub tuge nende toimetamiseks otsustajateni rahvaalgatusena või läbirääkimiste kaudu. Osalemisvõimalustega on võimalik tutvuda ja oma arutelu saab registreerida #kuidasmekestame arutelusarja lehel https://kestame.rahvaalgatus.ee.

 

Autor: LõunaLeht, lounaleht@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/11/2018 09:30:50

Lisa kommentaar