Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Kagu-Eesti eriarstiabis on muutusi

Põlva maakonnas on eriarstiabis kõige rohkem muutusi, uues tervisekeskuses töötab näiteks senise ühe silmaarsti asemel kolm noort tohtrit. Foto: Ülle Harju

Oktoobrist algas haigekassa eriarstiabi valikupartneritel uus kolmeaastane lepinguperiood, mis tõi kaasa mõningaid muutusi ka Kagu-Eestis.

Võru maakond on ainuke, kus jätkavad kõik haigekassa senised partnerid. Lõuna-Eesti haiglas võtavad patsiente vastu naha- ja suguhaiguste, naiste-, silma-, kõrva-nina-kurguarst, psühhiaater ning sisehaiguste arst, pakutakse taastusravi- ja üldkirurgiateenust. Lisaks pakub haiglas silmaarstiteenust Tartu ülikooli kliinikum. Psühhiaatriateenust pakuvad Võrus veel OÜ Jaansoni Psühhiaatriakeskus ja Õie Vahing. Silmaarstiteenust pakuvad OÜ Oftop ja PMA, viimane ka naistearstiteenust.
Valgas võttis OÜ-lt Tervisekeskus üldkirurgiateenuse üle Valga haigla. Valga haiglas võtavad patsiente vastu naha- ja suguhaiguste, naiste-, silma-, kõrva-nina-kurguarst, psühhiaater ning sisehaiguste arst, pakutakse taastusravi- ja üldkirurgiateenust. Silmaarst Viljar Vihmann võtab peale Valga vastu Otepääl ja Tõrvas, psühhiaatriateenust pakub Otepääl Jaanson & Lääne OÜ. Valgas võtab vastu ka naistearst Ene Kornet.
„Põlvamaal ei ole eriarstiabi partnerite seis veel 100% lukus,” kinnitas haigekassa avalike suhete ja terviseedenduse spetsialist Vivika Tamra. „Praegu saame öelda, et Räpina haigla ei osuta Põlva maakonnas enam kõrva-nina-kurguarsti teenust, neid pakub kohapeal nüüd Põlva haigla ise. Samuti ei saanud meiega lepingut günekoloogia erialal OÜ Malial, kes ei esitanud haigekassale pakkumist. Günekoloogia erialal teeme Põlva maakonnas täiendava hanke.”
Põlva kauaaegne silmaarst Tea Sikk soovis jääda pensionile ega esitanudki hanke korras haigekassale pakkumist. Tema asemel võtavad Põlva maakonnas nüüd patsiente vastu kolm Tartu ülikooli kliinikumi noort silmaarsti. Tea Sikk ütles, et kuna pensionile jäämise soov ja eelmise hanke lõpp langesid ühele ajale, tuli otsus kergelt. Tema endiste patsientide andmed peaksid olema uutele arstidele digiloost kättesaadavad.
Haigekassa soovitab tervisemurega inimesel kõigepealt pöörduda oma perearsti poole, kes oskab patsienti kõige paremini nõustada ja vajaduse korral ka õige eriarsti juurde suunata. Igal ravikindlustatud inimesel on õigus valida endale sobiv eriarst ja vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses üle Eesti.
Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul peab arstiabi olema kvaliteetne ja ühtemoodi kättesaadav üle kogu Eesti. „Igas maakonnas peab elanikele olema tagatud kodulähedane arstiabi kõige sagedasemate haiguste raviks,“ ütles Parv. Siia kuuluvad kõrva-nina-kurguhaiguste, silma- ja nahahaiguste, günekoloogiliste ja psühhiaatriliste haiguste ravi, samuti üldkirurgilised protseduurid, taastusravi ja sisehaiguste ravi.
„Teatud erialad, kus ravivajadus ei ole nii suur, aga patsient vajab spetsiifilisemat eriarsti, põhjalikumaid uuringuid ja keerukamat ning kallist tehnoloogiat, peavad kvaliteetse arstiabi tagamiseks olema kättesaadavad vähemalt neljas suuremas maakonnas – Harju, Tartu, Ida-Viru, Pärnu,“ selgitas Parv. Siia kuuluvad näiteks uroloogia, seedetrakti haigused, südamehaigused, reumatoloogia, närvisüsteemihaigused, kopsuhaigused, infektsioonhaigused, lastehaigused ja hormonaalsete häirete ravi.
Kõige keerukamat ravi, nagu näiteks vähiravi (kiiritusravi), ja teatud kirurgilisi protseduure tehakse Parve sõnul kahes suuremas haiglas. Nii vähiraviks vajalikud onkoloogiakeskused kui ka näiteks neurokirurgid tegutsevad kahes Eesti suurhaiglas – Tartu ülikooli kliinikumis ning Põhja-Eesti regionaalhaiglas.
Eriarstile pöördumiseks on vaja perearsti saatekirja (v.a naistehaiguste, silmahaiguste, psühhiaatriliste murede, tuberkuloosi, naha- või suguhaiguste ning trauma korral). Pöördudes raviasutusse, millel on haigekassaga leping, tuleb ravikindlustatud inimesel maksta ainult visiiditasu. Selle suurus on kuni viis eurot.
Lisateavet haigekassa eriarstiabi partnerite, visiiditasude ja muude ravikindlustust puudutavate küsimuste kohta saab haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee või helistades infotelefonile 669 6630.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/11/2018 09:33:23

Lisa kommentaar