Tiit Niilo (paremal) on koos poja Karliga turule toonud seitse kasemahlatoodet, mille eksportimiseks annaks hoogu Eesti maheriigiks kuulutamine. Foto: LL arhiiv

Teisipäeval oli riigikogus arutlusel suure tähtsusega riiklik küsimus elu võimalikkusest maal. Teiste seas astus kõnepulti Nopri taluperemees Tiit Niilo, kes kutsus üles kuulutama Eesti maheriigiks.

“Mis on pealkiri, mis minusuguse tõi lehma ja juustu kõrvalt (Toompeale – toim) välja. Ja pealkirjaks panin mitte, et "Andke toetust manu!" ja "Tehke kallim piima hind!", vaid hoopis midagi ebatavalist maaka suust ehk rohkem ega vähem kui üleskutse "Puhtaima riigi imago saamiseks, selle nimel ühiseks tööks”,” alustas Tiit Niilo oma pöördumist rahvasaadikute poole.

Niilo sõnul on puhtaima riigi mõõdetav mõõdupuu esimene maheriik maailmas ja seda omakorda saab mõõta sellega, kui palju on sertifitseeritud pinda põllust ja korjealast.

“Vajalikud on kontseptuaalsed muudatused, muidu kärvame kõik ühekaupa. Ja miks on just täna õige aeg sellise üleskutse tegemiseks?“ küsis ta kõnetoolist. “Kohe-kohe hakkab uus rahastamisperiood, Eestimaa otsib oma väljakutset, oma Nokiat. Peale selle on Eestis ja maailmas ärganud teadlik tarbija, kes nõuab puhast sööki ja keskkonda ja seda, et Eestil oleks miski selline, mis kõiki ühendab, mis teda maailmas teistest eristab.”

30 inimesele tööd pakkuva Nopri talu peremehe sõnul on nende aastane müügikäive küll 1,5 miljonit eurot, kuid kasum on ümmargune null. Ja põhjus on väga lihtne: kallimaid, kuid samas ka kvaliteetseid tooteid on Eesti tarbijale müüa väga raske.

“Alustasime 2015. aastal kasemahlaarendusega ja nüüdseks on uuritud seda- ja teisipidi, seitse erinevat kasemahlatoodet on toodud turule. Kuid praegu oleme sellega enam-vähem lõpetanud, sest eesti rahvas laseb ise kasemahla, kuid väljamüümiseks on vaja enamat kui talumehe kaabuga pilti sildi peal,” tõi ta näite.

Ja siinkohal nägi Tiit Niilo lahendusena oma ettekandes Eesti kuulutamist maheriigiks. “Selleks, et jõukus kasvab, peame teenima ja vaesuslõksust päästab meid kallite toodete eksport. Kinnitan oma kogemuse põhjal, et kalleid tooteid Eestimaa tarbijale müüa on väga raske. Kui Stockmanni kaubamajasid oleks palju, poleks probleemi, ent neid on kõigest üks ja ainult neli protsenti meie toodangust läheb läbi Stockmanni kaubamaja, kuid ülejäänud 96 protsenti on vaja müüa üleüldises hinnarallis,” rääkis ta.

Tiit Niilo sõnul on Nopri läbi aastate väärtustanud puhast loodust ja tervislikku toitumist ja võtnud suuna kõrgema lisandväärtusega toodangule ning tema küsimus on: kas selline lähenemine sobiks ka riigile?

“Te ei kuule seda tõenäoliselt esimest korda, kuid maaka suust täpselt siin kohas tõenäoliselt esimest korda. Eesti peaks olema maailma puhtaim riik ja see annaks meile imagoloogiliselt väga palju. See, mida tiitel eeldab, on meil olemas. See eeldaks 51 protsenti mahemaad ehk siis põllumaa pluss metsakorjemaa,” vastas ta ise oma küsimusele.

“Mispärast teen mina, maakas, sellise ettepaneku? Aga sellepärast, et tervel Eesti majandusel pole eristumist. Kõik mõtlevad välja, mis värvi värvida oma pakend, kui palju saada turunduseks toetust ja selline toetuspõhine maaelu jätkumine ei ole enam jätkusuutlik. Praegune mahepõllumajanduse pale paistab ühise raha raiskamisena, kuna meil on 200 000 hektarit mahemaad, aga toodangut napib, ekspordimaht kõigest 30 miljonit eurot aastas. See näitab või on näidanud pigem maakate nutikust, sest on võimalus saada Euroopa pakutud topelttoetusi ja ära elada,” oli ta kriitiline.

Niilo hinnangul eristaks Eesti maheriigiks kuulutamine meid aga teistest maadest ning annaks siinsetele põllumeestele suure ekspordieelise. “Mis on meie eeldused, et puhtaima riigi imago saavutada? Turist küsib, millal see looduspark lõpeb, kui mööda Eestit ringi sõidetakse. Maailmas õhu puhtuselt oleme neljandal kohal, hõreasustus, mis meid painab – kõik need argumendid saame oma puhta toidu, puhta imago juures tugevusteks pöörata,” kutsus ta riigikogu saalis üles.

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 22/11/2018 10:01:03