Ale Sprenk kohtus. Foto: erakogu

Tartu maakohtu Võru kohtumajas jätkus teisipäeval protsess Ale Sprengi üle, keda süüdistatakse õpilaste kehalises väärkohtlemises Krabi koolis.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin ütles, et sellise süüteo eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Arvestades asjaolu, et Sprenk on varem karistamata, taotleb prokurör kannatanutele füüsilise valu põhjustamise tõttu kaheksa kuu pikkust tingimisi vangistust aastase katseajaga. Lisakaristusena taotleb prokurör pedagoogilisel tööl töötamise keeldu üheks aastaks.
Aleksašin ütles karistuse taotlust põhjendades, et mõnikümmend aastat tagasi poleks sellistest asjadest väljagi tehtud või uurimist alustatud. Nüüd on aga igasugune füüsiline vägivald seadusega kriminaalkorras karistatav.
Viimane istung kestis viis tundi ja selles kuulati ära nii prokuröri, kaitsja kui ka süüaluse viimased seisukohad ehk kohtuvaidlused.
Istungil kuulati kõigepealt üle viimane tunnistaja, Krabi kooli endine tugiisik ja kasvataja Sirje Zilmer. Ta oli käinud 2016. aastal kooli õpilasega Lõuna-Eesti haiglas arsti juures, kasutades selleks isiklikku autot. Laps oli pärast kaevanud, et kooli direktor kiskus teda juustest.
Arsti juurde mindi põhjusel, et õpilane tundis alakehas valusid. Pärast arsti juures käimist viis Zilmer õpilase tagasi õpilaskodu juurde. Õpilane hüppas autost välja ja jooksis õpilaskodu poole, jättes ravimid autosse. Zilmer korjas autost ravimid kokku ja järgnes talle õpilaskodusse. Pärast seda olevat Ale Sprenk õpilase peale vihastanud põhjusel, et õpilane palus kooli töötajal teda arsti juurde viia.

Prokurör: ma pole tahtnud öelda, et Ale Sprenk on kuri ja hirmus inimene
Prokurör Terje Aleksašin ütles Krabi kooliga seonduvate sündmuste ja Ale Sprengi vastu esitatud süüdistusega seoses, et tema kohta on öeldud, et ta on kirjeldanud kooli direktorit kui nõukogudeaegset kurja ja vägivaldset pedagoogi. „Nii see kindlasti pole,” ütles Aleksašin. „Ma pole tahtnud öelda, et Ale Sprenk on kuri ja hirmus inimene.”
Aleksašin ütles tunnistajate ütlustele tuginedes, et Krabi koolis oli ka väga palju head, kiidusõnu on olnud ka kannatanutel hoolimata asjaolust, et direktor neid tutistas ja sakutas. Kannatanud tunnistasid ka ise, et olid korda rikkunud ja selleks põhjust andnud. „Kui need juhtumid välja jätta, oli koolis kõik hea,” ütles Aleksašin.

Ale Sprenk ise eitas igasuguse vägivalla kasutamist õpilaste vastu
Ainus kontakt oli Ale Sprengi sõnul olnud õpilasel käest kinni võtmine, et õpilane tunnist eemaldada. Tunnistajate ja kannatanute väitel aga sakutas direktor õpilasi kõrvadest ja juustest. Mõlemad väited ei saa tõesed olla, ütles Aleksašin.
Aleksašini sõnul oli ses asjas peamine ülesanne kannatanute ja õpilastest tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamine. Kuivõrd õpilased olid sündmuste ajal valdavalt 12–14aastased, siis eeldati, et nii noorelt polnud õpilastel põhjust midagi välja mõelda. Õpilaste erinevaid ütlusi põhjendas prokurör asjaoluga, et ka mõni täiskasvanu ei oska aja möödudes täpselt öelda, mis igaühel seljas oli ja mis täpselt toimus.
„See ei kahanda ütluste usaldusväärsust, kui ei mäletatud, mis tunni ajal täpselt kõik toimus või kui kaugel keegi seisis,” ütles prokurör. „Just see poleks usutav, kui lapsed oleks detailselt kõiki sündmusi kirjeldanud. See jätab mulje, et milleski on kokku lepitud.”
Prokurör ütles, et kahelda tasub hoopis kooli töötajate tunnistustes, kes ütlesid, et õpilasi seina äärde ei pandud, kuigi kooli direktor ise tunnistas, et pani õpilasi koridori seisma.

Prokuröri väitel ei näe ta motiivi, miks peaks lapsed valetama
Prokurör ütles, et kokku oli asjas 11 kannatanut ja kolm tunnistajat – see on liiga suur hulk, et valedes kokku leppida ja hakata seda politseisse esitama. „Sellist valede hulka välja mõelda – pole usutav,” ütles prokurör. Tema sõnul on öeldud seda, et ainult direktor sakutas, keegi teine neile koolis midagi ei teinud.
Prokuröri hinnangul lapsed pigem rääkisid, et elu oli niigi hea. Paremat elu poleks saanud politsei ega keegi teine pakkuda. Politseil polnud huvi või eesmärki teha süüdlaseks Ale Sprenki. Samuti ei pöördunud ükski kannatanu ise politseisse ega kaevanud kooli eluolu peale. Kuigi nad rääkisid juhtunust kodus, ei pidanud lapsevanemad põhjendatuks politseisse pöörduda. Lapsed pigem väitsid, et neil pole mõtet kaevata, sest neid poleks nagunii usutud, kuna pedagoogidel on alati õigus. See väide on prokuröri väitel ka õigustatud, sest ükski kooli töötaja, kes kannatanute väitel asja pealt nägi, pole sündmusi kinnitanud. Prokurör ütles, et see ei tee õpetajatele au, sest õpetajad peaks oma aususega olema õpilastele eeskujuks. „Lojaalsus tööandjale kaalub üles lapse huvid,” nentis prokurör.

Sotsiaaltöötaja teavitas politseid
Asjast teavitas politseid sotsiaaltöötaja Aija Kala, täites sellega seadusest tulenevat kohustust. Kala ja Sprenk teineteist varem ei tundnud. Süüdistada Kala tema seadusest tuleneva kohustuse täitmises on alusetu, ütles prokurör.
Kuriteod pandi süüdistuse järgi toime 2016. ja 2017. aastal, kannatanud ja tunnistajad kuulati üle 2017. aasta algul.
Prokurör kirjeldas juhtumit 11-aastase poisiga, kellega oli probleeme tööõpetustunnis. Direktor oli löönud õpilasele vastu kaela, laps helistas emale, nuttis ja ütles, et kooli direktor tuli talle kallale: lõi vastu kaela ja sakutas juustest. Ema ütles, et kooli õpetaja Linda Jürs oli emaga hiljem pahandanud, miks pandi asi suure kella külge. Sprenk on tunnistanud ainult õpilase kinnihoidmist, mitte löömist.
Teises episoodis oli direktor lükanud õpilase pea vastu seina, kui õpilane seisis näoga vastu seina. Õpilase ema rääkis sellest õpetaja Linda Jürsiga, kes aga ei tahtnud sel teemal rääkida.
Osa episoode jättis prokurör süüdistusest välja, kuna kannatanud ei kinnitanud kohtus teatud asju, puudusid teised tunnistajad või ei olnud tegemist millegi tõsisega.

Kaitsja on veendunud oma kliendi süütuses
Ale Sprengi kaitsja Margus Kurm ütles, et on veendunud, et Ale Sprenk pole süüdi. Kurm palus kohtul süüalune õigeks mõista. Ta oli ette valmistanud väga põhjaliku analüüsi iga kannatanu ja episoodi kohta eraldi, milles näitas, et kannatanute ja tunnistajate ütlused on kas vastuolus või ei ole eluliselt usutavad. Kurm ütles süüdistuse kohta, et tervikuna tundub see uhke, ent kui iga juhtumit eraldi vaadelda, siis hajub laiali nagu hommikune udu.
Ale Sprenk ütles kohtule, et palub arvesse võtta tema 30 aasta pikkust staaži õpetajana. Sellest 20 aastat on ta tegelenud lastega, kelle kodune olukord ei võimalda põhihariduse saamist. Sprenk ütles, et ta pole teinud oma tööd vihaga ja ta tahaks seda edasi teha.
Istungit juhatanud kohtunik Erkki Hirsnik ütles, et teeb otsuse teatavaks 2019. aasta 15. jaanuaril kell 11.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 22/11/2018 13:40:30