Kagu-Eestist raha ärakantimise tõttu jääb Mooste mõisa vankrikuur (paremal) mahetootmiskeskuseks ümber ehitamata. Foto: Ülle Harju

Valitsus määras Kagu-Eesti maakondadele piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringuteks üle 27 miljoni euro, kuid sellest ligi neli miljonit liikus kübaratrikiga hoopis mujale.

„See on üle mõistuse, ma olen väga nördinud,” pahandab Põlva vallavanem Georg Pelisaar. „Võtsid Põlva maakonnalt 2,6 miljonit ära ja siis annavad suure käraga tuleval aastal Kagu-Eesti programmi kaudu 800 000 eurot kõigi kolme maakonna peale kokku!”
Võru maakond jäi ilma rohkem kui miljonist eurost, kõige vähem – ligi 300 000 eurot – kaotas Valga maakond. Kübaratriki korraldasid ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) ja riigi tugiteenuste keskus, kellele EAS alates septembrist mõningate regionaaltoetuste jagamise üle andis.
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede on üks osa aastateks 2014–2020 Eestile eraldatud Euroopa Liidu toetustepaketist. Kurioosne on asja juures see, et kui valitsus 2015. aastal toonase siseministri Hanno Pevkuri (RE) käskkirjaga ära määras, kuidas selle meetme abil ligi 135 miljonit eurot maakondade vahel ära jagatakse, said Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa eelistuse. Valitsus põhjendas eelise tegemist vajadusega pöörata nende piirkondade arengule rohkem tähelepanu ning algatas Ida-Viru ja Kagu-Eesti tegevuskavade koostamise.
Sel eesmärgil eraldati rahapajast 15 miljonit eurot, millest määrati kolm miljonit Kagu-Eestile, kaheksa miljonit Ida-Virumaale ja neli miljonit jagati ära ülejäänud 11 maakonna vahel. Rahapatta jäänud ligi 120 eurot jagati seejärel proportsionaalselt kõigi maakondade vahel vastavalt rahvaarvule.

Toetuseta ideed teoks ei saa
Riigi tugiteenuste keskuse kommunikatsioonispetsialist Piret Maiberg andis teada, et piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute Põlvamaa eelarve oli 8 637 416 eurot, rahastusotsuseid tehti kahes taotlusvoorus kokku 6 013 208,55 euro ulatuses. Võrumaa eelarve oli 9 617 504 eurot ja otsuseid tehti 8 570 566,95 euro ulatuses. Valgamaa eelarve oli 9 066 859 eurot ja otsuseid tehti 8 774 644,64 euro ulatuses. Seega jäi Kagu-Eesti jaoks mõeldud rahast välja jagamata 3,96 miljonit eurot.
Põlva vald üritas meetmest saada toetust nelja projekti jaoks, kuid rahastuse said vaid kaks. Toetust leidsid Rosma-Peri kergliiklustee ehitus ja Mooste traditsioonilise ehituse koolituskeskuse rajamine. Põlvas asuva lasketiiru renoveerimine moodsaks lasketurismikeskuseks ja Mooste mõisasse kohaliku ja mahetoidu väiketootjate koja rajamine jäid aga toetuseta.
„Meie projektil jäi puudu vaid 0,06 punkti,” märgib Mooste mõisaedendaja, endine vallavanem Ülo Needo. „Raha anti projektidele, mis said komisjoni käest vähemalt 375 punkti, Mooste mahetoidu tootmise keskus sai 374,94 punkti. Oleks võinud ülejääva raha enam punkte saanud projektide vahel ära jagada, on kuritegu võtta Kagu-Eesti käest niimoodi raha ära!”
LõunaLeht kirjutas aprillis Põlva vallavalitsuse pahameelest lasketurismikeskuse toetusrahata jäämise pärast. Toetusmeetme maakondlikus tegevuskavas oli Põlva lasketurismikeskus rahastust ootavate turismiobjektide pingereas esimene. Vallavanem pidas juba siis veidraks, et EAS rahajagamisel selle pingerea alusel projektide toetamisest ei juhindunud. EASi pressiesindaja Mariann Sudakov kommenteeris, et projekti kinnitamine maakonna tegevuskavas ei tähenda automaatselt projekti rahastamist sõltumata sellest, mis kohal projekt pingereas asub.
„Väga kahju,” hindab Rõuge vallavanem Mailis Koger, kelle juhitud vallas jäävad loomata Rogosi kastellmõisa interaktiivne ekspositsioon, arendamata Rõuge ettevõtlusinkubatsiooni teenus ning parendamata tööstusala tugitaristu. „Rõuge kandi ettevõtjad on inkubatsioonikeskust väga kaua oodanud, nüüd liikus see teema sahtlisse,” nentis Koger. Kolm Rõuge valla projekti siiski toetust said: Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine, Rõuge Ööbikuoru turismimaastiku arendus ja Suure Munamäe kui rahvusvahelise tähtsusega turismiatraktsiooni arendamine.
Võru linnapea Anti Allas ütleb, et tema ei saa nuriseda, sest rahastuse said kolm linna esitatud projekti: Võrusoo tööstusala soojatorustiku ehitus, linna läbiva kergliiklustee ehitamine ja Võru keskväljaku rajamine.
Võru vallavalitsuse arendusspetsialist Kertu Künnapuu ütleb, et Võru vald on samuti saanud toetuse oma projektidele: Vastseliina piiskopilinnuse keskaja teemapark „Novum Castrum per saecula“ ja Osula-Varese kergliiklustee rajamine.

Mismoodi raha mujale liikus?
Ülo Needo ütles, et teda paneb imestama, milleks siis üldse euromiljonid maakondade vahel ära jagati, kui riigiametnikud võivad jokksüsteeme kasutades raha lihtsalt oma eelistuste järgi ümber kantida. Nimelt andis kogu Eestist esitatud projektidele punkte ja jagas toetusmeetme raha ära üks komisjon. Komisjonil oli seega ülevaade terve Eesti kohta.
Piret Maibergi selgitusel jäi raha nii-öelda üle veel mitmes Eesti maakonnas. Kuid oli ka maakondi, kus positiivselt hinnatud projekte oli rohkem kui raha vastavale maakonnale eraldatud.
„Nendes maakondades, kus positiivse hinde saanud projekte ei olnud nii palju kui vahendeid, jäid jäägid ja need liideti ühtseteks vahenditeks, mida reservprojektide voorus jagatakse,” ütles ta. „Reservprojektide nimekirja sai kanda kuni kolm positiivse hinde saanud projekti, millele raha ei jagunud. Osas maakondades ei olnud positiivseid projekte, millele raha ei jagunud, ja mitte kuskil ei olnud kolme positiivset projekti, millele raha ei jagunud. Ehk siis kõik teises taotlusvoorus positiivse hinde saanud projektid, millele raha ei jagunud, on reservnimekirjas.”
Maiberg ütles, et reservid lähevad jagamisele juba varem hinnatud taotlustele, mis jäid rahastusest ilma, aga olid pingereas siiski positiivselt hinnatud.

Raha läheb peamiselt Viru- ja Harjumaale
Riigi tugiteenuste keskuse kinnitatud üle-eestilise reservnimekirja järgi on positiivselt hinnatud Virumaa projektid: Kauksi rannapromenaadi väljaehitamine Alutaguse vallas, Kiviõli linna keskuse rekonstrueerimine, Kunda sadama ettevõtlusala väljaarendamine ja Eesti kaevandusmuuseumi väljaarendamise kolmas etapp. Eelistatud on veel Harjumaa projektid „Aarete sadam Salmistu“ Kuusalu vallas ning Keila-Karjaküla kergliiklustee rajamine. Lisaks on nimekirjas MTÜ Tarvastu Motoklubi projekt „Raassilla moto- ja vabaajakeskus“ ja Põltsamaa lossikompleksi külastuskeskkonna arendamine.
Seega on Virumaa veelgi rohkem eelistatud, kui algselt plaanis oli. Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa rahapajad olid niigi märkimisväärselt kopsakamad, kui teistel maakondadel: vastavalt üle 23 ja üle 12 miljoni euro.

Mille poolest siis Kagu-Eesti projektid kehvemad on?
Pahased Kagu-Eesti omavalitsusjuhid küsivad, et kui toetusmeetme nimetus on piirkondade konkurentsivõime tugevdamine, miks jäid rahastuseta sellele mõttele hästi vastavad ettevõtmised?
Ülo Needo hindab, et 780 000eurosest toetusest ilma jäänud Mooste mahetootmiskeskuse rajamine oleks piirkonna ettevõtlusele kindlasti hoogu andnud ja selle konkurentsivõimet tugevdanud.
„Plaanisime sinna ehitada mahlatöökoja ja sügavkülmakambri,” seletas ta. „Ettevõtlusest huvitatud inimestel olnuks võimalus tootmiskeskuses proovida oma marjadest mahlategemist või nende külmutamist-kuivatamist ning katsetada, kas ja kuidas toodangut müüa õnnestub. Sügavkülmamasin maksab 60 000 eurot, sellist summat ei saa alustav ettevõtja omast taskust välja käia.”
Samuti leiab Georg Pelisaar, et lasketurismikeskus tooks Põlvasse rohkesti külalisi, kes lisaks muid teenuseid ostaksid ja sellega kohalikku ettevõtlust toetaksid.
Saadetud selgitused, miks üks või teine projekt rahast ilma jäi, pole omavalitsusjuhtide hinnangul veenvad. LõunaLehele on EASi pressiesindaja Mariann Sudakov kommenteerinud rahajagamise põhimõtteid nii: „Esiteks hinnatakse projekti põhjendatust ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele, projekti prioriteetsust maakondlikus tegevuskavas ja projekti jätkusuutlikkust ning see moodustab hindamistulemusest kokku 60%. Teiseks hinnatakse projekti ettevalmistuse kvaliteeti, projekti eelarve põhjendatust, kvaliteeti ja kulutõhusust ning projekti teostatavust ja kindlustatust organisatsiooniliste ressurssidega.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 22/11/2018 10:17:12