Kadunud inimese otsingud. Foto: SA Kadunud

Sihtasutus Kadunud alustas allkirjade kogumist kollektiivsele pöördumisele, milles nõuab, et kadunud inimeste otsimisel kaasaks politsei edaspidi kohe otsingu alguses kogu riigis olemasoleva ressursi. Eesti suurima vabatahtlikest koosneva otsingugrupi ignoreerimine ning kadunud inimeste ühtse otsingusüsteemi puudumine viis ainuüksi septembris kolme inimese hukkumiseni maastikul.

„Riik on aastaid näidanud suutmatust luua ühtset süsteemi, kus kohe otsingu alguses töötaksid üheskoos politsei koos oma lepinguliste, politseile alltöövõttu osutavate organisatsioonidega ning Eesti suurim ja ainus mittelepinguline, vabatahtlike abil ja annetustel toimiv üheksa-aastase otsingukogemusega üle Eesti vabatahtlikke ühendav organisatsioon SA Kadunud OPEROG. See, et need osalised ei tööta ühiselt, on viinud ainuüksi selle aasta septembris olukorrani, kus kolm maastikul abitus olukorras olnud inimest jäid kogu olemasoleva ressursi mittekaasamise tõttu õigel ajal ära toomata ja hukkusid,“ selgitas sihtasutuse juht Aare Rüütel. „Seejuures olid kaks neist hukkunutest varem politseiga telefoniühenduses ning ühel juhul nägi hukkunu lisaks visuaalselt rakette ja helikopterit.“
„Nendel kolmel korral oleks inimesed olnud leitavad ja nende elu saanuks päästetud, kui otsingujuhile oleks näiteks PPA ennetus- ja süüteomenetluse büroo andnud selged juhised OPEROGi ehk operatiivse otsingugrupi kaasamiseks kohe otsingutegevuse alguses,“ lisas sihtasutuse Kadunud üks asutajatest Peeter Kaaret.
„Kuigi kadunud inimeste otsimine on politsei kohustus, ei ole see politsei isiklik eraprojekt, kus politseinik valib, kes saavad appi tulla ja kes mitte. Olen kutsunud PPAs otsuseid tegevaid kabinetiametnikke otsingute korraldamisest paremini aru saamiseks metsa otsingule, kuid keegi pole tulnud. Muutusteks PPAs on ametnikel vaja näha näiteks Ida-Virumaal Heinasoo saarel laagripaika, kus kadunud Ivan ootas abituna kolm päeva päästjate saabumist, kuivatas oma jalarätte ja sõi jõhvikaid, kuni ta abi tulemata ära suri. Praeguseks oleme jõudnud punkti, kus muutusteks Eestis kadunud inimeste otsimisel on vaja riigikogu tasemel sekkumist,“ ütles Aare Rüütel.
SA Kadunud on sellel aastal tegelenud 109 uue kadumisjuhtumiga, millest 40 olid operatiivse otsingugrupi maastikuotsingud. Operatiivse otsimisteate saab üle Eesti enam kui 5300 vabatahtlikku otsijat, neist ligi 900 on valinud võtta vastu otsimisteade SMSi teel ööpäev läbi.
Politsei sellel aastal SA Kadunud otsingugruppi otsingute alguses appi kutsunud ei ole. OPEROGi vabatahtlikud on olnud kutsutud appi lähedaste palvel ja paljuski selle hilinemise tõttu on otsingugrupp leidnud kadunud inimesed enamasti hukkunult. Eeltoodust hoolimata on sellel aastal suudetud päästa kolme inimese elu.
Sihtasutus Kadunud avas veebikeskkonnas rahvaalgatus.ee allkirjade kogumise pöördumisele, mis on suunatud riigikokku. Sihtasutus Kadunud soovib teadmata kadunud inimese otsingutel ühtse üleriigilise korra kehtestamist, mille järgi otsingu alguses otsingu eest vastutav ametnik teavitab kohe ka kodanikualgatusel põhineva ja üleriigiliselt vabatahtlikke koondava sihtasutuse Kadunud operatiivset otsingugruppi ööpäev läbi telefonil 661 6776.
Sihtasutuse tegevust saab juba praegu toetada kas ühekordse või püsiannetusega SA Kadunud pangakontole EE661010220095092013 (SEB).

 

Autor: LõunaLeht, lounaleht@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 06/12/2018 09:27:23