Inimesed eelistavad kinkida jõuludeks pigem hoidise või villased sukad, mitte plastvidinaid, mis pärast pühi prügikasti lendavad. Foto: Ülle Harju

Küsitletud kagunurga elanikest enamik eelistab vajalikke asju kinkida või siis üldse mitte kinkida, kuid mõttetutele asjadele raha kulutamist nad õigeks ei pea.

Kaheksakordne vanaema Reet Sõmerpalu kandist ütles, et abikaasaga teevad nad jõulukinke ainult lastelastele, mitte lastele, kuna viimased on täiskasvanud.
Tänavu õmbleb vanaema Reet väikestele tüdrukutele midagi põnevat, kuid poisid saavad kolme peale arendava mängu. „Lapsed on peredega jõuluajal meie talus, lapselapsed on meie juures tihti ka muul ajal ja siis on neil koos hea mängida,” rääkis ta.
Vanavanemate kõrval rõõmustavad lapsi kinkidega ka nende vanemad. „Kõik ootavad kinke, mille lahtivõtmine on ju eriliselt põnev,” sõnas Reet.
Mullu tehti hoopis igale perele loosipakk ning enne oli kokku lepitud kingituse ligikaudne väärtus ja et kingitakse ikka vajalikke asju.
„Headele tuttavatele kingin midagi omavalmistatut: käsitööd, hoidise või oma saunas suitsutatud liha,” sõnas Reet. Ta ütles, et mõne kingi ostab ta ka poest, kuigi kaubaküllus ja mõttetute asjade rohkus teeb valiku aeganõudvaks.
Kuigi Reet sünnipäevadeks aeg-ajalt raha kingib, jõuludeks ta seda ei tee. „Raha on jõulupühadeks liiga igav kingitus,” täpsustas ta.
Räpinas elav Aide ütles, et praegu on kinkide valik mitu korda suurem kui 20 aastat tagasi ja kingitused võivad lähiminevikuga võrreldes palju kallimad olla.
„Suure massvaliku kõrval on hea meel kinkida ja ka saada isetehtud hoidist või vajalikku tarbeeset,” andis ta teada oma eelistused.
Ka masstoodete seas on kasulikke ja häid asju, mis sobivad kingiks. „Alustan jõulukinkide otsimist advendiajal ja muidugi püüan salamisi ka inimeselt uurida, mida ta eelistab või mida oleks vaja,” sõnas Aide.
Ta ei kingi kunagi mõttetuid nipsasjakesi, sest need jäävad tolmu koguma või visatakse prügisse. Samamoodi jätab ta ostmata plastmassist asjad, sest neid tema hinnangul lihtsalt ei sobi kinkida.
Oma lastele kingib ta vajalikke asju alates mõnest põnevast ehtest kuni voodipesuni, lastelapsed saavad eelolevateks jõuludeks lambavillased sussid ja käpikud. Ühe eseme hinna osas püüab naine mitte ületada 25 eurot.
Põlvamaal elav Marko jõulukinkide otsimisega ennast ei vaeva, kuna lapsi peres ei ole. „Küsin abikaasalt tema soovi, täidan selle ning ostan pühadelauale ka hea veini.”

Kingituse asemel kaunilt kaetud laud

Võrumaal elaval Vellol kinkimisega muret ei ole, sest tema sõnul on see abikaasa rida. „Mu naine on alati lastele ja nüüd ka lastelastele midagi ostnud ning ma ei ole kunagi oma nina sinna toppinud,” sõnas ta.
Vello lisas, et teda jätab ükskõikseks, kas ta saab jõulukingiks midagi või ei. „Sünnipäevaks kingi saamine on mulle olulisem, see on ju minuga seotud, aga usukaugena mind jõulukingist ilma jäämine ei puuduta,” selgitas ta.
Vastseliinas elav Anneli ütles, et vastsündinud jõululapsele kinkisid targad kulda, viirukit ja mürri, sest need pidid sümboliseerima kuninglikkust, ravivõimeid ja surma. „Arvatakse, et neist kinkidest saigi jõulude ajal kinkimine alguse,” lisas ta.
Sellest tulenevalt peaks Anneli sõnul kingitusi targalt tegema: lastele kingituste ostmisel tuleks arvestada nende poolt jõuluvanale saadetud kirjas olevaid soove, vanematele inimestele kinkida mõni „elueliksiir” loodusapteegist, sõpradele tänutäheks enda või mõne kohaliku meistri käsitöö, nagu paar sokke, sall, õmblustoode või hoidis.
„Kui muud võimalust ei ole, on arukas kokku leppida, et näiteks tänavu üldse üksteisele midagi ei kingita, ja nii toimides ei toetata ka tarbimishullust, ” andis ta mõista, et mõttetuid kingitusi tuleks igal juhul vältida.
Anneli sõnul saab jõulumeeleolu luua ka kingitusteta: kaunilt kaetud lauaga, omatehtud piparkookide, hõõgveini, hapukapsa ja verivorstiga, lisaks toas hõljuva jõulukardina ja jõululauludega.
Võrumaal elav Esta tunnistas, et jõulud ei ole paraku tema püha, sest talvise pööripäeva ümber olev aeg peaks olema rahulik ja hubane laisklemise aeg, mis annab hingetõmberuumi. Tänapäeva jõulud on kujunenud kahjuks stressi- ja tarbimispühaks.
„Ka loodus ju puhkab ning valgust ja soojust on tegutsemiseks vähe,” sõnas ta.
„Ma ei ole kuigi hea kristlane ja minule ei ole põhjendatav ühe muinasjutukangelase oletatava sünnipäeva nii suurejooneline tähistamine,” märkis Esta. „Mulle on oluline, et päike alustab oma uut ringi,” lisas ta.
Kingituste kohta arvas Esta, et neid on ikka tore teha, kui need tulevad südamest ja on ka asjakohased. „Paraku kiputakse jõulude ajal kinkima kohustusest ja nii kingitakse mõttetuid asju,” lisas ta.
Ühe Euroopa riigi väljaandest luges ta hiljuti uuringut jõulukinkide saatusest: 90 protsenti neist on aasta hiljem kas ära visatud või neid ei kasutata ehk nad on muutunud prügiks.
Esta sõnul ei pea kingitus olema asi, see võib olla vabalt ka abivajaja aitamine, sõbra või sõpradega jutuajamine, millegi tegemine. „Mingil juhul ärge tarbetuid asju kinkige,” paneb Esta kõigile südamele.

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 20/12/2018 08:34:30