Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Vallad ei soovi riigiteid enda kraesse

Teehooldus. Foto: Ülle Harju

„See on Suure Peetri ja Väikese Peetri leivakoti lugu,” hindas Põlva vallavanem Georg Pelisaar riigi plaani anda kohalikele omavalitsustele kokku üle 3400 kilomeetri praegu riigile kuuluvatest ja hooldatavatest kõrvalmaanteedest.

Kuu aega tagasi koostas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium riigi kõrvalmaanteede nimekirja, mis tuleks kohalikele omavalitsustele üle anda.
„Põlva valla teede nimekiri pole meieni jõudnud, sain seda vaid korra käes hoida, kui linnade ja valdade liidus seda teemat arutasime,” sõnas Georg Pelisaar. Seetõttu ei osanud ta nimetada kõiki teid, mida riik soovib vallale üle anda, kuid tegemist on peamiselt teedega, mis ühendavad väikseid asulaid vallakeskusega. „Riik tahab endale jätta maakondade keskuste vahelised ühendusteed ja piirini viivad teed,” ütles Pelisaar.
Plaan on praegu, enne valimisi pandud kalevi alla, sest ka teised omavalitsused asusid sellest kuuldes häälekalt protestima. Kõige suuremat pahameelt väljendas Saaremaa vald, millele riik soovib üle anda kõige rohkem teid – üle 309 kilomeetri.
„Praegu on vallal hooldatavaid avalikke teid suurusjärgus 1500 kilomeetrit, millest enamik on kruusateed ja vajavad niigi suuri investeeringuid,” seletas Saaremaa vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisk Maalehele.
Tuisu kinnitusel nõuab suurema osa nende teede hooldamine ka eritehnikat ja selle teenuse peaks tellima samalt hooldajalt, kes hooldab maanteeameti teid. „Kilomeetri hind ei saa kindlasti olema sama mis maanteeameti suure hanke puhul, ja mis on sel juhul üldse selle asja mõte?” küsis ta.
Samalaadne on seisukoht ka Põlva vallas. „Riigi poliitika on viinud asja niikaugele, et keeruline on leida ressurssi isegi olemasolevate teede hooldamiseks,” märkis Georg Pelisaar. „Raske on leida teehoolduse tegijat täpselt selleks ajaks, kui seda on vaja. Kui teid veelgi juurde saame, tuleks vallal ilmselt siis endale teehöövel osta.”
Samuti on kõrge teeremondi hind, mida aga riik ei arvesta. „Kagu-Eestis on riigi kõige kehvemad teed,” ütles Georg Pelisaar. „Riik lubab küll teedega kaasa anda teehooldusraha, aga raha on teekilomeetri kohta üks (2000 eurot ühe kilomeetri kohta – ÜH), aga teede seisukord on väga erinev. Mõni Põlva valla tee pole saanud remonti 1980. aastate lõpust peale!”
Vallajuhid kahtlustavad, et riigi lubatav teehooldusraha kataks vaevu jooksvad hoolduskulud, teeremondiks ja kruusateede asfaldiga katmiseks sellest ei jätkuks. Teisisõnu: riik plaanib kokkuvõttes neil naha üle kõrvade ja raha maalt pealinna tõmmata.

Ministeerium tõrjub pahameelt: see on alles ideekavand
„Tegu on ideekavandiga ja me alles kaardistame maanteid, mida oleks võimalik kohalikele omavalitsustele üle anda,” ütles Maalehele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse peaspetsialist Pavel Karev. „Teede korrashoiuks antakse nii hooldus- kui ka perioodilise investeeringu raha, mis põhineb viimastel turuhindadel ja tee elutsüklis tehtavatel kuludel.”
Eesti peale kokku saaksid omavalitsused igal aastal veidi üle seitsme miljoni euro.
Samas vähendab maanteeamet juba 2019. aastal raha, mille eest Kagu-Eesti riigiteid hooldatakse ja remonditakse. Kui tänavu investeeris maanteeamet Kagu-Eesti teedesse 43,78 miljonit eurot (vt tabel), siis tuleval aastal on plaanis investeerida vaid 43,46 miljonit.
Hiljuti teatas amet küll, et suurendab see-eest saabuval talvel kõrgemate hooldetasemetega teede hulka ja talihooldele kulub ligi 17 miljonit eurot. Kagu-Eestisse jõuab sellest 3,06 miljonit. Maanteeameti lõuna regiooni hooldusvaldkonna juht Tiit Valt ütles, et võrreldes eelmise hooajaga kallineb talihooldus Võru maakonnas 137 000, Põlva maakonnas 31 000 ja Valga maakonnas 3000 euro võrra.
„Meie kõrgemate hooldetasemetega teede hulga suurenemine tähendab ennekõike seda, et madalama hooldetasemega teid jääb vähemaks ja pigem hakatakse ka nendele varem jõudma,” kinnitas Valt.

Kagu-Eesti teedesse tehtud investeeringud
                   2017          2018           2019
Põlva    6 666004   25 924 024   23 492 132
Valga    3 885 287    5 850 420     2 559 988
Võru     1 967 426   12 009 224   17 404 963
Kokku 12 518 717   43 785 686   43 457 083

Allikas: maanteeamet

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/12/2018 09:00:23

Lisa kommentaar