Ülle Harju. Foto: erakogu

Soovides aasta tagasi Kagu-Eesti inimestele võitlusrikast uut aastat (LL 21.12.2017), ei olnud veel teada, et aasta märksõnaks saabki võitlus. Võitlus sisuliselt (maa)elu eest.

2018 on Eesti vabariigi juubeliaasta ja oleks pidanud kujunema suureks kultuuripeoaastaks. Tehtigi palju: uusi filme, vägevaid üritusi, suurejoonelisi kingitusi omale riigile. Paraku varjutas kõike ilusat mure ja võitlus eluliselt oluliste asjade pärast.
Esimene suur võitlus oli Põlva ja Valga sünnitusosakonna säilimise eest. Valitsuse ja haigekassa soovitusel tehtud osakondade sulgemise otsusele noogutasid kohalike omavalitsuste juhid algul kaasa. 15. märtsil, kui otsus sai avalikuks, sündis liikumine ja samanimeline Facebooki grupp „Põlva sünnitusosakonna kaitseks“, mis kogus ööpäevaga 2090 liiget. Kohe tekkis ka analoogne liikumine „Valga sünnitusosakonna kaitseks”.
Nii võimas ühiskondlik liikumine ja selle survel juba tehtud riiklikust otsusest taganemine oli Kagu-Eestis esmakordne. Seni on meie inimesed pigem abitult pealt vaadanud, kuidas valitsus maainimestelt teenuseid üksteise järel vähemaks võtab ja töökohti siit pealinna ümber kandib.
Samal ajal kogus hoogu võitlus tselluloositehase vastu, mille rajajate kolossaalsed tahtmised riigi käest avalikustas ETV „Pealtnägija” 21. märtsil. Juba 2017. aasta veebruaris esitas Est-For Invest ministritele soovide nimekirja: sooviti seaduste muutmist ja taotluste kiirmenetlust. Samuti, et riik ehitaks ise välja vajalikud teed ja trassid. Kui avalikkusele sai selgeks, et asjaajamine haiseb, hakkas ajakirjandus uurima, kui palju tehas ise haiseks-reostaks ja kas teised riigid on hiidtehastest võitnud või kaotanud. Et vastused olid valdavalt negatiivsed, kulmineerus vastuseis Tartu lähistele plaanitud tehasele Emajõe ketiga. Kui seejärel kerkis üles võimalus, et tehase võiks siis teha hoopis Räpina valda, tekkis ka siin võimas protestiliikumine koos Facebooki grupiga „Tselluloositehas Lõuna-Eestis”, millel on üle 1400 liikme.
Suvel lisandus väiksem kogukondlik protestiaktsioon – Väimelasse hiidkanala rajamise vastu. Taas pidid kanala lubatust palju hullemad kõrvalmõjud dokumentidest leidma ja vallale ära tõestama tavalised Väimela inimesed. Vald andnuks ettevõtmisele pikemalt mõtlemata rohelise tule ja pärast olnuks juba hilja midagi muuta.
Lisaks võitlevad kaunites ja tuntud puhkepiirkondades elavad inimesed RMKga, mis on puidupuudusel asunud raiuma järvede-matkaradade äärtes ja loodusparkides ning metsalõikajad on läinud isegi ristimetsade kallale.
Kuigi kõik need võitlused on võtnud osalistelt palju vaimuväge, andis kasvõi ajutine võit kogukonnale tagasi eneseusu: on võimalik võita võitlust oma kodukoha elu ja väärtuste säilimise eest.
Mis teeb kõige selle juures murelikuks: need kõik on näited inimeste võitlusest omaenda riigiga. Eesti Vabariik, mis taastati laulva revolutsiooniga oma inimeste jaoks, on muutunud oma inimeste vaenlaseks. Kuigi riiki juhtivad isikud üritavad paisuvate protestide põhjuseks tuua argade inimeste „hirmud”, on vastuküsimus: miks peaksid julged Eesti inimesed tervitama ärimeeste huvides riigi paljaksraiumist, tühjaksõõnestamist, ärareostamist, töökohtade tõmbamist Tallinna, Euroopa Liidu toetusraha kantimist sinna, kus võimul valitsuserakonnad jne?
Kuna valimiste eel muutuvad poliitikud alati väga arvestavaks ja hoolivaks, siis võib oletada, et kui valimised läbi ja uus valitsus pukis, läheb asi veelgi hullemaks: sahtlist võetakse taas välja nii Põlva sünnitusosakonna sulgemise kui ka maakoolide kinnipanemise plaan („Koolivõrk korda: sada kooli vähemaks”, PM 06.09.2018). Kui väheneb Euroopa Liidu toetusraha Eestile, siis ei pruugi peale põllumajandustoetuste Kagu-Eestisse enam suurt midagi pudeneda.
Vähenev rahvaarv vähendab poliitikute huvi maapiirkondadega arvestada. Küll pole veenev Kagu-Eestist riigikokku valitud poliitikute eneseõigustus, et neist ei sõltu midagi ja kaheksa Kagu-Eesti saadikut ei suuda tallinlaste tahtmiste vastu. Nagu näitas kahe õblukese Kagu-Eesti naise veetud kevadaktsioon sünnitusosakondade säilitamiseks, siis saab ikka küll, kui tahtmine on suur ja tuleb südamest. Enne, kui märtsis üks numbriga sedel valimiskasti lasta, võiks mõtiskleda, kas välja valitud kandidaadil on väge ja südant Toompeal meie kandi elu eest võidelda. Või näeb teda siin vaid mõni kuu enne valimisi pidudel inimeste kätt surumas ja katteta lubadusi jagamas?

2018

Aasta häbitegu – Valga sünnitusosakonna sulgemine

Nüüd, enne valimisi, kinnitavad nii opositsiooni kui valitsuserakondade juhid nagu ühest suust, et tegu oli riikliku häbiteoga. Halloo – tehke siis lahti tagasi! Üle 2,5 miljoni euro Kagu-Eestisse suunatavat katuseraha kulutatakse ausammastele, muuseumidele, kirikuseinte võõpamiseks jne, sellest saanuks nii Valga kui Põlva sünnitusosakonda mitu aastat töös hoida.

Aasta vägitegu
Viies Uma Pido koos kihelkonnamatkade, ühishingamise ja laululustiga, enam kui 10 000 inimest kokku köitnud võru keele ja kultuuri suurpidu. Eesti juubeliaasta vägevaim sündmus Kagu-Eestis.

Aasta tsitaat
Keskkonnaminister Siim Kiisler (Isamaa): „Metsa on vahepeal juurde tulnud!” (LL 08.11.2018)
Riigihaldusminister Janek Mäggi (Keskerakond): „Eestis saab sünnitada ka põllu peal.” („Aktuaalne kaamera” 27.04.2018)

Aasta mõjukaimad

+ Mari-Liisa Parder ja Anastasya Kikkas – imetlusväärselt tarmukad noored emad, kes suutsid väiksele lapsele pühendumise kõrvalt leida jõudu ja väge võidelda Põlva ja Valga sünnitusosakonna säilimise eest. Tänu nende oskusele rahvast kaasa haarata, mõjuvõimsatele väljendustele ja aktsioonidele, mis sütitasid ka meedia, oli valitsus sunnitud andma Põlva sünnitusosakonnale rohkem kui aasta pikendust. Kui poleks mõnd kehva kokkulangevust, siis oleks võinud aega juurde saada ka Valga, töö selle nimel oli sama kõva. Kui vaadata idanema läinud mõtet Valga ja Valka ühendamisest, siis maaelusõbralikuma valitsuse pukki saades pole lootusetu Valga sünnitusosakonna taastamine.

+ Räpinast pärit Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond). Kas teda kannustas protestiva rahva etteotsa asuma südametunnistus või kaval poliitiline arvestus, selle üle võib arutleda, aga Tartu linnapea jõulise vastuseisu tõttu oli valitsus sunnitud pika hambaga lõpetama tselluloositehase eriplaneeringu. Lisapunkt isepäisuse eest: Klaasi erakond seisab haruldaselt ühtsena tselluloositehase pooldajate leeris.

- Raul Kirjanen, Aadu Polli, Margus Kohava, salapärased hiinlased jt suurte puidunäljas tööstuste esindajad, kelle mõju valitsusele väljendub metsanduse arengukavva kirjutatud ulmelises raiemahus, mida kiidavad takka mõned kuulekaks töödeldud teadlased. Käsutäitjad ehk kohalikud metsaülemad peavad rahva jaoks leidma selgitused, miks lõikab RMK paljaks järveääred, matkarajad ja looduspargid ning metsalõikajad lähevad isegi ristimetsade kallale, sest mujalt pole enam nõutud puidukogust võtta.

- Kaido Tamberg, Otepää vallavanem (SDE). Kanal 2 „Radar” tõi avalikkuse ette Sangaste lossi kantimise erafirmale ja peredele kodude rajamise sildi all 30 hektari metsa mahasahkerdamise. Otepää vald plaanib esimesena kaasa minna haridus- ja teadusministeeriumi plaaniga hävitada maakoolid, vallavanem õigustas Otepää linnamäe paljaksraiumist jne. Millised on sellise vallajuhtimise tagajärjed? Vastus: Kagu-Eesti suurim „katuseraha-preemia” – 300 000 eurot – muuseumi ekspositsiooni täiendamiseks. Braavo, härra vallavanem! Tehke järele!

Aasta dilemma – tselluloos või mustikamoos?
Valgamaa arenguagentuuri juhi Rein Oru tabavalt sõnastatud Kagu-Eesti juhtide ja arendustegelaste nõutus: milline võluvits tooks inimesed maale tagasi ja õuele kauaoodatud rikkuse? Maainimesed (ennekõike noored pered), väiketalunikud, turistid ja turismiettevõtjad soovivad, et Kagu-Eesti oleks looduskaunis mahemaa. Ärimehed aga tahavad metsa ja maavarad rahaks teha ning leida suurtehastele kohti, millele rahvas ei suuda vastu sõdida. Kes oskaks vastata küsimusele, miks Kagu-Eesti maakondade arengustrateegiates lendavad ringi linnukesed ja liblikad, aga strateegiate kokkukirjutamist juhtinud inimesed on veendunud, et õnne ja rikkuse toovad siia hoopis hiidtehased?

Aasta kingitus
Eesti suurima kaugküttefirma Utilitas maha müünud Kristjan Rahu maksis ettevõtte kõigile 263 töötajale hiidpreemia. Iga töötaja, kuni Valga katlamaja kütjani välja, sai puhtalt kätte üle 30 000 euro.

Aasta pettumus – haldusreform
Kulude kokkuhoid, parem haldussuutlikkus ja võimekus on osutunud muinasjutuks. Mitmeid spetsialiste pole siiani suudetud leida, leitud töötajad on ülekoormatud või ebaprofessionaalsed, toetuste jm kordasid pole suudetud ühtlustada, arengu asemel käib äärealadelt raha äratõmbamine, tekkinud on bürokraatlik raiskamine (nt vallaga arveldamises), kodanikud saadetakse oma muredega pikalt jne.

Aasta pang – Swedpang

Swedbanki äpardused Räpinas. Kui mitu korda võib ühte pange astuda?

Aasta rahvamure – Kagu-Eestis elab 25–35aastaseid mehi neljandiku võrra rohkem kui naisi

„Olen 33-aastane vallaline mees. Elan omas majas, looduskaunis kohas. Ma ei suitseta ega tarbi alkoholi. Peale tööd ja vabadel päevadel mulle meeldib käia SPA-s, matkata, sõita jalgrattaga või siis lihtsalt ringi jalutades mõtteid koondada. Mul on elus olemas kõik, mida vaja, puudub ainult see õige, kellega seda kõike jagada. Loodan, et Sina, vallaline naine, võtad minuga ühendust. Lapsed ei ole mingiks takistuseks,” kirjutab sotsiaalmeedias Eesti kõige pikem mees Janar Purason. Ta pole ainuke. Naised – tulge no Austraaliast tagasi!

 

Autor: Ülle Harju, LõunaLehe vanemtoimetaja, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/12/2018 09:36:36