Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Lumehangest surnuna leitud tüdruku lähedane: meedia versioonid juhtunust ei vasta tõele!

„Kallistuste eest viina ja suitsu ostvad mehed küll Liina surmas süüdi pole,” usub 1. jaanuaril Tilsi külje alt maanteekraavist surnuna leitud 15aastase neiu lähedane. Liina maetakse täna Rõuge Jaanipeebu kalmistule, Tilsi perekodus elanud neiu surma põhjusi jääb uurima politsei.

„Liina rääkis perekodus, et paari päeva pärast teda pole enam, miks keegi seda kasvatajatele ei öelnud?!” ütles murduval häälel üks vähestest lähedastest, kellega üksildane Liina üldse suhtles. Lähedase inimese hinnangul oli selliste sõnade taga pigem eelaimus, mitte soov kätt oma elu külge panna. Liina oli tema sõnul õrnake, vaikne ja ülitundlik natuur, kes suutis näiteks kaaslaste tundeid ka sõnadeta täpselt tajuda. Kui keegi oli tema peale pahane, elas tüdruk seda alati sügavalt läbi.
See oli lähedase sõnul ka tüdruku ringihulkumise peamine põhjus. „Kui keegi talle midagi halvasti ütles või ka vaid mõtles, siis astus ta perekodust minema,” rääkis lähedane. „Ma ei tea, millest need ärakäimised algasid, aga tean, et ta läks alati ära siis, kui kasvataja tõstis häält tema peale. Paljud kasvatajad ei saanud sellest aga ilmselt arugi, sest Liina läks nii-öelda lukku ja ei rääkinud kunagi midagi.”
Lähedase sõnul polnud Liinal ka head läbisaamist uute kasvatajatega, kes võeti tööle kolm aastat tagasi seoses perekodu töö ümberkorraldusega. Perekodu elanikel tuli pingutada uue, teistsuguse elurütmiga harjumiseks.
„Üht väga noort kasvatajat, kes oli just keskkooli lõpetanud, kartis Liina kõvasti, sest kasvataja võis ropendada ja tema peale oma viha välja valada,” väitis lähedane. Tilsi perekodu juhataja Tiia Peebo sõnul on jutt ilmselt lapsehoolduspuhkuse (1,5 aastat) ajaks asendustöötajaks võetud neiust. „See imeline neiu oli aga just teismelistele alati sõber ja tema lahkumine mullu sügisel tekitas pigem kurvameelsust, teiste seas ka meie hulgast lahkunud Liinal,” selgitas ta.
Peebo sõnul oli üks kasvataja Liina halvaendelisest ettekuulutusest siiski teiste laste käest kuulnud ja selle ka perepäevikusse üles märkinud.

Hulkumine oli üldteada
Tilsi perekodus oli Liina ärakadumine murekoht, kinnitas Tiia Peebo. Viimastel aastatel oli tüdruk nõnda palju kordi ära käinud, kuid tulnud alati tagasi kas ise või koos politseipatrulliga – Peebo sõnul teavitas perekodu neiu kadumisest alati ka lastekaitsetöötajat ja politseid. «Seni oli neiu alati naasnud kainena ning polnud põhjust karta, et temaga midagi hullu juhtub,» kinnitas politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk Õhtulehele.
Liina lähedast need sõnad häirivad: „Kui laps läheb ära, siis on iga kord põhjust muretseda!” leidis ta. Tema sõnul kõndis Liina jala nii Võrru (16 km), Põlvasse (14 km) kui Väimelasse (13 km). „Tal oli ratas ka, aga ratast võib-olla kasvatajad talle ei lubanud – sellega jõuab ju palju pikema maa minna,” nentis lähedane. Tasuta busse Liina liikumiseks eriti ei kasutanud.
Liina oli oma lähedasele rääkinud, et kasvatajad tema liikumist eriti ei takistanud, mõni oli öelnud: „Kui lähed, võta ikka kindad ja müts ka kaasa.” Külma ilma pärast muret tundnud lähedasele väitis Liina, et tal on mingid „peidukohad”, kus saab soojas olla.

Miks ei võinud Liina oma toas omaette olla?
„Tubade uksed ei käi ju lukku – kui tahad näiteks toas üksinda nutta, siis võib suvalisel hetkel kasvataja või mõni teine laps sisse astuda,” rääkis Liina lähedane. „Ta tahtis üksinda olla ja läkski välja, kõndis ja kuulas muusikat.”
Tiia Peebo väitis, et kuigi uks polnud lukus, andsid kasvatajad Liinale alati võimaluse toas omaette olla.
Liina lähedase hinnangul peaksid kasvatajad rohkem jälgima, kuidas elus palju läbi elanud hingehaavadega kasvandikud käituvad ja milliste olukordade tekkides ära jooksevad. „Nad peaksid püüdma mõista, miks keegi midagi teeb. Saan aru, et rühmas on kaheksa last, aga kasvataja peaks igaüht tundma õppima,” hindas ta.
Liina lähedane märkis, et Tilsi perekodu siiski üritas pidevalt nukrameelse Liina heaks midagi teha. „Teda suunati psühholoogi ja psühhiaatri juurde, aga ta lihtsalt ei läinud,” nentis lähedane pisarsilmil. „Mõnikord ma tunnen ennast süüdi...”
Tiia Peebo sõnul muretsesid kasvatajad Liina pärast kogu aeg, jagades muret ja küsides nõu erinevatelt tugivõrgustikelt. „Liinal oli tugi nii perekodus kui ka eestkostetava (Rõuge vallavalitsus) poolt,” lisas Rõuge vallavanem Mailis Koger. „Regulaarselt käis tüdrukuga kohtumas nii lastekaitsetöötaja kui hiljuti saime tüdrukule ka eraldi tugiisiku, lisaks käisin ka ise aeg-ajalt tüdrukuga kohtumas.”

Sõbranna ahvatles jooma
Liina lähedane aimab ka, millest võisid tekkida kahtlused, et Liina surm võib olla seotud Tilsis tuntud vanemate meestega, kes tüdrukutele viina ostavad ja vastutasuks „kallistusi” küsivad. Nimelt oli Liinal tekkinud viimasel ajal huvi alkoholi vastu.
„Liinale tekkis perekodus halb sõbranna – toodi Tartust Tilssi. Temal olid mingid tuttavad poisid, kes ilmselt tulid autodega järele ja sõidutasid tüdrukud Tartusse jooma. Võib-olla ta oli seekord ka joonud ja lihtsalt ei jaksanud enam kõndida – seda politsei praegu uuribki,” rääkis Liina lähedane. Seda ta ei usu, et alkoholi võisid talle osta asotsiaalidest kallistustenorijad: „Liina ei lasknud endale mehi ligi.”
Alkoholi sai hankida oma raha eest – riiklik toetus asenduskodus olevale lapsele on 1 150 eurot, mis laekub igakuiselt lapse arvele (mida käsutab kuni täisealiseks saamiseni eestkostetav, antud juhul Rõuge vald). „See summa kantakse perekodule, millest on perekodul kohustus 240 eurot kulutada lapse isiklikeks kuludeks (hügieenitarbed, maiustused, anda taskuraha jne),” selgitas Rõuge vallavanem Mailis Koger.
„Kui kasvatajad teada said, et Liina kulutab taskuraha suitsudele ja alkoholile, siis üritasid nad seda takistada, mille peale Liina kõvasti ärritus,” teadis Liina lähedane kõnelda.
Oletuse, et Liina surmas võivad süüdi olla kohalikud mehed, käis Õhtulehe ajakirjanikule välja end Liina sõbrannana esitlenud neiu (pole teada, kas seesama Tartu tüdruk või keegi teine).
Sama sõbranna väitis, et rääkis Liinaga viimati 1. jaanuaril kella ühe ajal. „See jääb mu hingele küll kripeldama, et ma temaga koos välja ei läinud. Aga meid pandi sel õhtul hiljem lausa kaks korda puhuma ja purjus ta ei olnud,“ rääkis ta.
Teise noorte kinnitusel oli Liina siiski pärast puhumist alkoholi maitsnud. Millist ajajada pidi aga nimetatud sündmused toimusid ja kuna kes väljas oli, kus sai politseile puhumiseks vahele jääda, jääb aga omajagu segaseks. Perekodu andis kõigepalt infot, et töötajad avastasid Liina puudumise kella 2.20 paiku, asusid kohe teda otsima ja teavitasid ka häirekeskust.
Tiia Peebo täpsustas hiljem, et 31. detsembri õhtul kella 21 paiku tõi politsei perekodust lahkunud Liina tagasi, tal paluti ka puhuda ja siis oli neiu kaine. Seejärel lahkus ta taas ja naasis koos perekodus elava noormehega kell 1.30. „Jooksis kohe välisriietes WCsse, kui kasvataja hiljem vaatama läks, oli neiu majast kadunud,” selgitas ta.

Miks keegi ei näinud lumises kraavis lamavat tüdrukut?
„Kuidas mitte keegi teda seal kraavis ei näinud?” imestas lähedane. „Lamas seal päise päeva ajal, kuni lõpuks kasvataja ta sealt leidis.”
Politseile teada oleva info kohaselt leidis Liina perekodu kasvataja tavapärast tervisekõndi tehes, ta märkas kraavis lebavat tüdrukut juhuslikult.
„Ma ise läksin järgmise päeva lõuna ajal sellest kohast mööda, kust ta leiti. Ma oleksin ju kindlasti teda märganud,“ rääkis Liina sõbranna Õhtulehele. Samas oli kohalike kinnitusel terve öö lund sadanud. Koht on perekodust umbes 700 meetri kaugusel. Liina leiti kell 14.15.
Politsei kinnitusel on välistatud surm vägivalla või liiklusõnnetuse läbi.

Mõned küsimused jäävadki vastuseta
Perekodu juhataja Tiia Peebo kirjeldas Liinat kui head sportlast ja imelist joonistajat, kes armastas kujutada loodust. «Tüdruk oli väga tark ja hoolis väikestest lastest,» lisas Peebo. Sõbranna sõnul unistas Liina perest ja lastest.
Oma lähedasele inimesele, kellele Liina julges oma südamemuresid rääkida, oli ta aga öelnud, et ta endale peret ei soovi. Tundmuse juured võisid olla traagilisi sündmusi täis lapsepõlves: isa sai surma liiklusõnnetuses, noorim õde suri vaid kahekuuselt. Pärast seda viidi kahe ja poole aastane Liina koos vanemate õdedega Tilsi perekodusse, sest nende ema kiikas vaid pudelipõhja. Vennale leiti kasupere.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 10/01/2019 09:48:55

Lisa kommentaar