Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Inga Raitar: kogukonnast peab saama riigi algstruktuur

Inga Raitar. Foto: erakogu

Kirjastaja ja ajakirjanik Inga Raitar (52) pürib riigikokku erakonna Eestimaa Rohelised Kagu-Eesti esinumbrina. Kuigi viimaste küsitluste järgi on erakonna toetusprotsent 1-2, loodab Raitar inimeste soovile elada puhta looduse keskel.

Miks valis Raitar erakonnaks just Eestimaa Rohelised, kuigi tema enda kinnitusel tegid talle ettepaneku riigikokku kandideerida pea kõik erakonnad? „Rohelistel oli soov teha koostööd asjades, millega ma nagunii juba tegelesin: Rail Balticu uustrass, Väimela gigantkanala, metsade lageraie jms,” selgitas Inga Raitar. „Lisaks olen ma nagunii rohelise eluviisiga: sorteerin prügi, tarbin (peamiselt Lõuna-Eesti) mahekaupa, riided on taaskasutusest…”
Miks ei otsustanud ta uue keskkonnajõu Elurikkuse erakonna kasuks? „Suve lõpul, kui otsustama pidin, polnud Elurikkuse erakonda veel olemaski,” selgitas Inga Raitar. Ta kinnitas, et põhjus polnud Eestimaa Roheliste poolehoid ravikanepi legaliseerimisele. „Seda kistud vastuolu kasutasid Elurikkuse erakonna loojad siis, kui neil endal enam muud öelda polnud. Miks nad peavad nui neljaks uue erakonna looma selle asemel, et jõud liita ja üheskoos ühtse väena minna riigikogus Eesti keskkonna ja kogukonna eest seisma!? Jutt ei käi ju muust kui raviotstarbelise kanepi kättesaadavaks tegemisest retsepti alusel apteegis.”
Rohelise maailmavaatega Inga Raitari tõukas poliitikas kaasa rääkima teadlaste sõnum, et meie senist elustiili harrastades on Maa ressursid ammendumas lähima 12 aastaga. „Kui ei tehta vajalikke keskkonnasäästlikke reforme –põlevkivi asemel taastuvenergia arendamine, mahetootmise edendamine, taimemürkide kasutamise piiramine, Eesti unikaalse põhjavee kuulutamine strateegiliseks loodusvaraks, lageraie keelustamine riigimetsas, raierahu kõikjal lindude pesitsusajal jne – võime järgmiste valimiste eel olla olukorras, kus muuta pole enam suurt midagi,” hoiatas ta.
Inga Raitar ütles, et rohelised ei luba võimule saamise nimel mitte asju, vaid tegelikku rikkust, milleks on puhta õhu ja vee ning viljakandva mulla säilimine. „95 protsenti inimestest on väitnud küsitluses, et eelistavad puhast loodust majandusedule,” ütles Raitar lootusrikkalt. „Majandusedu ei jõua tajutavalt tavainimese ellu, küll aga jõuab tajutavalt temani selle eest makstav „riigilõiv”: koduse marjametsa kadumine või mürgitatud pinnal kasvanud toidust tekkivad allergiad ja 21. sajandi katkuks muutunud vähkkasvajad.”
Inga Raitar on viimasel ajal palju kohtunud Kagu-Eesti inimestega. Mis on kohtumistelt kõlama jäänud? „„Mida meie teha saame?” on mulle kõige enam esitatav küsimus olnud,” ütles Inga Raitar. „Kui aga oleme rääkinud, kuidas igaüks saab ise olla muutuseks, mida ta ühiskonnas näha soovib, on pärast nii mõnigi memm või noor pereema tulnud vaikselt tänama eneseusu taastamise eest. Kogukonnast peab saama riigi algstruktuur, kogukond peab saama otsustusõiguse oma elukeskkonnas toimuva üle. Lõuna-Eestis on tugevad kogukonnad, seega on siin võimalus muutuseks täiesti olemas. Just need kohtumised panid mind uskuma, et mu enda otsus olla muutuseks, mida ühiskonnas näha soovin – just see pani mind riigikokku kandideerima –, oli ainuõige.”
Riigikogus sooviks ta esmajärjekorras tegelda puhta toidu ja vee teemaga. „Eesti on Euroopas unikaalne just puhaste põhjaveelademete poolest, ühel heal hetkel võime avastada, et meil on midagi, mida muu Euroopa on nõus meilt kõrge hinnaga ostma,” märkis ta. „Isiklik lubadus on ka: kui saan valituks, ehitan Väimela allikale, kust viin Tallinnasse juba viimased 15 aastat isikliku joogivee, uue trepi.”

Erakonna Eestimaa Rohelised Kagu-Eesti kandidaadid
Inga Raitar
Zoja Mellov
Arvi Matvei
Ave Konsap

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 17/01/2019 09:24:14

Lisa kommentaar