Külli Lokko. Foto: erakogu

Eesti sai möödunud aastal 100aastaseks ja tänavu möödub 150 aastat esimesest laulupeost. Eestlastele on olnud laulupeod osa rahvuslikust kultuurist ning selle säilitamine on olnud meile ikka ju tähtis.
Miks ma seda kirjutan? Sel esmaspäeval toimus saabuva laulupeo „Minu arm“ Põlvamaa lastekooride esimene koondproov ning ettelaulmine. Kallis Põlvamaa ja ühinenud Põlva valla inimene, kes sa hoolid meie siinsest koorikultuurist! Kas sa tead, kui palju osales sellel üldproovil Põlvamaa lastekoore? Vastus on viis. Kokku vaid 109 lauljat.
Põlvas on ju ikka lapsi endiselt, aga siit läheb (loodetavasti läheb, sest teine ettelaulmine tuleb veel) laulupeole vaid ESTuudio tütarlastekoor. Ja kuuldavasti on mudilaskoore tabanud sama saatus. Kui varasematel aegadel oli Põlva kultuurikeskuse tantsusaal proovis lapsi pilgeni täis ja koore oli ikka vähemasti kümme, siis nüüd on olukord äärmiselt kurb. Kas tõesti pöördumatult?
Kindlasti ei ole probleemile ühest vastust, et miks see nii on. Vastused tulevad õpetajatel nagunii kava raskusest, laste vähesusest ning lauljate väikesest huvist, samuti väikesest tasust, mis selle töö eest makstakse jne.
Aga Kauksi kool ja Jaanus Prükk oli ettelaulmisel vist 13 lapsega. Tore! Minu arvates me võiksime küll meie koolidelt nüüd küsida, miks see ikkagi nii on ja kas mitte pole siin selle valdkonna inimestel peeglisse vaatamise koht.
Meilt Põlvamaalt oli pärit suurmees Jakob Hurt ja tema aegumatuid mõtteid tuletame pidukõnedes endiselt meelde. Meie kohalik kultuur on väga rikkalik olnud. Minu kodu on endiselt Põlvamaal ja mina olen küll selle teema pärast väga mures. Ehk ikkagi annaks ka Põlvas midagi selle olukorra parandamiseks teha. Või kelle käes see lauluköie jäme ots on?!

 

Autor: Külli Lokko, ESTuudio koori- ja tantsukooli juht
Viimati muudetud: 24/01/2019 09:28:14