sTARTUp Day. Foto: Kiur Kaasi

Iduettevõtjate suurüritusel, möödunud nädalal Tartus aset leidnud Baltimaade suurimal ärifestivalil sTARTUp Day pidid poliitikud arutlusringis vastama uuenduslikke ettevõtjaid huvitavatele küsimustele.

Kõik iduettevõtjad teavad terminit pitch, mis on lühike äriidee esitlus ja mida kasutatakse just start-up-maailmas, kus tuleb ju oma ideid kõikvõimalikele investoritele pidevalt tutvustada. Kuid et on valimiste aeg, siis sTARTUup Dayil rollid muutusid ning poliitikud pidid ennast esitlema hoopis ettevõtjatele ning põhjendama, miks peaks valima just neid.

Vestlusringis osalesid Kadri Simson (Keskerakond), Kristina Kallas (Eesti 200), Taavi Rõivas (Reformierakond), Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Tõnis Lukas (Isamaa).

Arutelul käsitleti teemasid alates teaduse rahastamisest ja transpordiühendusest kuni võõrtööjõu sissetoomiseni. Kui näiteks teaduse rahastamise suhtes olid kõik erakonnad ühte meelt, siis maksude teemal lõid Reformi- ja Keskerakonna vahel jälle kired lõõmama.

Teadlased kipuvad lahkuma

Nagu öeldud, olid teaduse rahastamises suhtes poliitikud ühte meelt. Kuigi Eesti teadus on meie riigi suurusele vaatamata maailmatasemel, pakivad praegu paljud tipp- kui noorteadlased kohvreid. Põhjus on väga lihtne: projektide rahastamise grandid on lõppemas ning ebakindlus sunnibki meie teadlasi otsima uusi võimalusi välismaal.
Poliitikud olid ühel nõul, et teaduse rahastamise määr protsendi ulatusest SKPst tuleb muuta sama kindlaks, kui praegu on otsus kaitsekulude rahastamise kohta. Kuid lisaks leidis Kristina Kallas, et kõrgkoolid ise peavad muutuma paindlikumaks, näiteks doktorõppe korraldamisel.

Võõrtööjõust rääkides esitas Taavi Rõivas küsimuse Tõnis Lukasele, kas Isamaa hinnangul on normaalne olukord, kus nad on ühemõtteliselt võõrtööjõu sissetoomise vastu, kuid samas jõuab see ikkagi Eestisse. Lihtsalt kasutakse selleks Poolas asuvaid rendifirmasid, mis tähendab seda, et maksutulu läheb ka Poola.

Tõnis Lukas selles probleemi ei näinud ja tema hinnangul kasvab renditööjõu kasutamine paratamatult.

Sallimatus mõjutab majandust

Erinevalt ehitajatest on praegu tipptegijate toomine Eestisse lihtsam, kuid ka siin on omad probleemid ja üks nendest on Eestis järjest süvenev ksenofoobia. Ühe küsimusena arutasidki poliitikud, kuidas seda vähendada ja miks üldse on Eesti ühiskond muutumas järjest sallimatumaks. Seetõttu küsivad Eestisse värvatavad tipptegijad, kas näiteks nende teist nahavärvi või teisest kultuurist pärit pereliikmetel on siin turvaline olla.

Kui aga Eestis ei suudeta enam sellele küsimusele positiivselt vastata, siis hakkab ühiskonnas leviv sallimatus otseselt mõjutama ka meie kõigi heaolu. Nimelt loob üks tippspetsialisti ametikoht lisaks veel keskmiselt seitse teenindavat ametikohta, mistõttu oleks kõigi meie huvides, et Eestisse tuleks tööle võimalikult palju kõrgepalgalisi spetsialiste.

Siinkohal võttis öeldu kokku Kristina Kallas, kelle sõnul on Eesti inimesed küllalt tolerantsed ja pigem on järjest süvenev ksenofoobia seotud ebamäärase hirmuga tuleviku ees. “Oleme kaotanud osa sellest enesekindlusest, mis meil oli 1990. aastatel ja see ongi üks põhjuseid,” ütles Kristina Kallas. Ta lisas, et trollimise (võrgukogukonnas sütitavaid, kõrvalisi või teemaväliseid sõnumeid postitama, et provotseerida teisi kasutajaid soovitud emotsionaalse vastukaja saamiseks, või muul viisil normaalset arutelu lõhestama – LL) alla jäädes ei tohi vait jääda, vaid kõigest hoolimata öelda välja ka oma seisukoht.

Jevgeni Ossinovski hinnangul tuleb Eestis tõsisemalt suhtuda vihakuritegudesse, sest praegu ei sekku politsei enne, kui kellelegi füüsiliselt midagi tehakse.

Tööjõumaksudest rääkides olid poliitikud seda meelt, et need on piisavalt kõrged edasiseks tõusuks, kuid küsimus on selles, kuidas tulevikus rahastada Eesti vananeva ühiskonna järjest suuremaid sotsiaalkulusid.

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 31/01/2019 09:02:15