Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Maakaitseringkonnad annavad Eesti kaitsevõimele uue mõõtme

Kolonelleitnant Kalle Köhler. Foto: Henry Narits

2019. aasta tõi kaasa olulise muudatuse Eesti kaitseplaneerimisse, kuna lisaks Kaitseliidu 15 malevale moodustati üle Eesti ka neli territoriaalset maakaitseringkoda, mis Tartu maleva pealiku kolonelleitnant Kalle Köhleri hinnangul toovad arenguhüppe nii Kaitseliidule kui ka Eesti kaitsevõimele tervikuna.

Hästi lühidalt, miks maakaitseringkonnad üldse loodi?

Põhjus on lihtne: ringkondade eesmärk on tagada, et juhtimine oleks rahu-, kriisi- ja sõjaajal võimalikult ühesugune. Siinkohal tuleb rõhutada, et kriiside korral on just maakaitseringkondade esmane ülesanne juhtida nende lahendamist. Toon näite mullusest suurõppusest Siil, kus Lõuna maakaitseringkonnas olime esimest korda väljas ühendstaabiga, sellesse kuulusid lisaks Kaitseliidule politsei- ja piirivalveameti ning teiste jõustruktuuride ja kohaliku omavalitsuse esindajad. Ja üldse, kui räägime kriisidest, siis mõeldakse millegipärast alati sõda. Minu hinnangul on otsese kineetilise sõjategevuse tõenäosus väike, kuid erinevate kriiside eest pole meist keegi kaitstud, ning maakaitseringkonna ühendstaap on parim lahendamiseks.

Millised malevad kuuluvad Lõuna maakaitseringkonda?

Teadupärast on Kaitseliidus malevad maakonnapõhised ning Lõuna ringkonda kuuluvad Valgamaa, Võrumaa, Põlva, Tartu ja Sakala malev ehk siis maakaitseringkonda kuuluvad ka need maakonnad.

Kas see tähendab, et näiteks Põlva malev ei saa mõne kriisi korral teha otse koostööd politsei- ja piirivalveametiga, vaid koostöö toimub ringkonna tasemel?

Loomulikult mitte, peab aru saama, et kriisil ja kriisil on vahe. Kui näiteks Põlvamaal on kadunud inimene ja politsei palub kaitseliitlasi appi otsingutele, kas siis on tegemist kriisiga? Põlva tasandil kindlasti ning on täiesti loomulik, et Põlva malev teeb koostööd kohaliku politseijaoskonnaga. Kui aga näiteks idapiiril algab massiline illegaalne piiriületus, siis see kriis pole enam pelgalt Võru ega Põlva maakonna, vaid kogu Eesti kriis, ning siis käivitub ringkonna tasemel juba ühendstaap.

Kas maakaitseringkond muudab ka tavaliste kaitseliitlaste elu?

Mitte oluliselt, seda enam, et sisuliselt on maakaitseringkondade loogikat Kaitseliidus juba arendatud. Nii määrati mõned aastad tagasi Kaitseliidu keskkogu otsusega juhtmalevad, kes hakkasid oma vastutusalas olevaid malevaid teatud küsimustes juhtima. Lõuna-Eestis oli juhtmalevaks Tartu malev, mille pealik ma olen ja millele lisaks selle aasta algusest on lisandunud ka maakaitseringkonna pealiku kohustused.

Tartu maleva initsiatiivil läksime Lõuna-Eestis 2015. aastal üle ühisele väljaõppetsüklile, kus 2015. aastal õpiti lahingutegevust hoonestatud alal, 2016. aastal oli teemaks hajutatud lahingutegevus ehk sissiõpe ning 2017. aastal konventsionaalne lahingutegevus.

Lõuna-Eesti malevate baasil on moodustatud Lõuna lahingugrupp, mis sõjalise kriisi korral läheb kaitseväe alluvusse, ning kergjalaväekompaniid ja korrakaitserühmad, mis toetavad politsei- ja piirivalveametit. Väljaõppetsükkel kulmineerus 2018. aasta suurõppusel Siil, kus Lõuna lahingugrupp läks hindamisele ning kergjalaväeüksused toetasid politsei- ja piirivalveametit, kus neid juhtis eelmainitud ühendstaap.

Maakaitseringkonnad tihendavad seega koostööd nii Kaitseliidu malevate enda kui ka teiste struktuuride vahel?

Just nimelt. Minu hinnangul ongi just koostöö edu võti, sest olgem ausad, Eesti on väike ja mitte just jõukas riik, mistõttu peame seda vähest ressursi kasutama võimalikult optimaalselt. Pole ju mõttekas teha igas väikeses malevas eraldi koolitusi, kui saame teha ühise koolituse ringkonnapõhiselt. Nii hoiame kokku nii raha kui instruktorite vaeva ja aega. Juba mitmel aastal korraldame sõdurioskuste baaskursusi ringkonnaüleselt, kus siis näiteks Valga kaitseliitlased läbivad kursuse Võrus ja Võrumaa kaitseliitlased teevad vajaduse korral kursuse läbi Tartus. See annab kõigile suurema paindlikkuse ja võimaluse kasutada meie ressursse paremini.

2011. aastal asusite juhtima Sakala malevat ning 2014. aastal Tartu malevat. Millise arengu on teinud Kaitseliit teie hinnangul viimasel kümnendil?

Kaitseliitu on nimetatud määramata jõuks ning ma nõustun sellega, sest Kaitseliidu tõeline võimekus avaldub tõelisi kriisi ajal. Ja uskuge, see võimekus on suur. Kui vaadata Kaitseliidu viimase kümnendi arengut, siis julgen väita, et Kaitseliit pole kunagi olnud paremas vormis kui nüüd. Meil on hästi varustatud ja väljaõpetatud üksused, kes suudavad täita oma rolli territoriaalkaitses. Eriti head meelt teeb asjaolu, et järjest enam suureneb nende noorte meest roll, kes pärast kaitseväge liituvad kohe Kaitseliiduga, pidades enese militaarses mõttes vormis hoidmist enesestmõistetavaks.

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 07/02/2019 06:10:56

Lisa kommentaar