Küsitlus

Mis paneks su tuttavad töötud tööle?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
10°
Räpina
Tõrva
10°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

LõunaLeht jätkab valimisdebatti. Kuni valimisteni ilmub igas lehenumbris üks Kagu-Eesti inimesi ja elu puudutav põletav küsimus, millele vastavad siit riigikokku kandideerivad poliitikud. Igale küsimusele saab vastata iga erakond, vastaja valib erakonna nimekirjast välja LõunaLeht. Mõni kandidaat võib saada võimaluse vastata ka mitmele küsimusele. Debatte on kokku kuus, viimasel neljapäeval enne valimisi saavad korraga sõna kõikide erakondade esinumbrid.

Küsimus nr 3: Mis peab saama Eesti metsast? Kas vähendaksite aastast raiemahtu 12 miljonilt tihumeetrilt 7-le, mis on teadlaste arvutuste järgi jätkusuutlik? Või siis jagate keskkonnaminister Siim Kiisleri (Isamaa) seisukohta, et metsa on vahepeal kuskilt juurde tulnud ja raiumist võib samas tempos jätkata? Põhjendage.

Ülo Tulik (Keskerakond):

Metsamaa pindala on suurenenud peaaegu miljoni hektari võrra

Mis peab saama Eesti metsast, on ajakohane küsimus, mis huvitab paljusid ja mille vastus kajastub enamiku parteide valimisprogrammides. On teadlasi, kes arvavad, et raiemahtu tuleb vähendada poole võrra. On teadlasi, kes leiavad, et raiemahud vastavad arukale metsa majandamisele.
Mina, kes ma ei armasta deklaratiivset lähenemist, toetun talupojaliku tarkusega keskkonnaagentuuri aastaraamatu „Mets 2017“ andmetele. Selle kohaselt on Eesti maismaast kaetud metsaga 53,6% ehk 2,33 mln hektarit. Metsamaa pindala on võrreldes 1958. aastaga (1,42 mln ha) suurenenud peaaegu miljoni hektari võrra. Samas on metsade tagavara juurdekasv võrrelduna 1958. aastaga (131 mln tm) olnud peaaegu neljakordne (2017 486 mln tm). See näitab, et Eesti metsakasvatajad on teinud head tööd ja kahtlemata on siin oma osa ka viljakatel metsamuldadel ja vähetootlike põllumaade metsa alla kasvamisel või metsastamisel.
Raiedokumentide alusel kavandatud raiemaht aastatel 2010–2017 on jäänud vahemikku 10,5–14,5 mln tihumeetrit aastas. Arvestades, et Eesti metsamaast ligikaudu 300 000 ha on korraldamata ja metsaregistrisse kandmata ning seega ka majandamisest väljas, oleks aastane raiemaht 12 mln tihumeetrit igati põhjendatud.
Lisaks usun elukogenud metsaülemat Agu Palot, kes ütleb, et Eesti metsa pole nõnda hästi kunagi majandatud, nagu seda praegu tehakse.

Rainer Kuuba (Elurikkuse erakond):

Metsa sildi all on juurde tulnud hoopis raiesmikke

Arvestades Eesti metsade liigilise ja vanuselise jagunemisega, on kestlik raiemaht ca 7 mln tihumeetrit aastas. See teeb keskmiseks raieintensiivsuseks kolm tihumeetrit hektarilt – see on Eesti kogu möödunud sajandi keskmine.
Sellise raiemahu juures ei oleks vaja rangelt kaitstava metsamaa pindala suurendada. Viimase 10 aasta jooksul on raiemaht olnud palju suurem ning kardetavasti on 2018. aastal raiutud järjekordne rekord.
Üleraiete kompenseerimiseks peaks kümmekond aastat olema üleriigiline raiemaht umbes 4 mln tihumeetrit aastas. Arvestades aga metsatööstuste „veskite” hoogu, on raiemahu kiire vähendamine vähetõenäoline.
Analüüsin praegu RMK majandatavate metsade vanuselist jagunemist 2018. ja 2009. aastal, mil riigikontrolli audit näitas riigimetsade majandamise jätkusuutmatust. Olukord on palju hullem, kui prognoosisin 10 aastat tagasi.
RMK on suutnud raiumist samas mahus jätkata ainult tänu 284 000 ha õigusvastaselt võõrandatud metsamaa RMK-le kinkimisele ja raievanuste alandamisele. RMK majandatavaid kuusikuid on tõesti praegu pindalalt kolmandiku võrra ja männikuid 15% rohkem kui 2009. aastal. Kuusikute-männikute nime all on aga ka raiesmikud. Kuuseraiesmike ja kuni üheksa-aastaste väga noorte kuusikute pindala on suurenenud 70% ja männikute pindala 73%. 100–119aastaste männikute pindala on juba vähenenud 13%.
Minister Kiisleri määruse järgi peaks RMK järgmise 5 (!) aastaga lagedaks raiuma 30% riigimetsakuusikutest, mis on 60+ aastat vanad, ja 35% männikutest, mis on 90+ aastat vanad. See oleks aga halb nii loodusele kui ka tööstusele.

Kurmet Müürsepp (Isamaa):

Eesti mets on heas korras

Eesti metsanduse arengukavas aastateks 2011–2020 on sätestatud, et Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlik eesmärk kasutada 12–15 mln m³ metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde.
Uus metsanduse arengukava on plaanis esitada riigikogule mais 2020. Seniks on erinevatel huvirühmadel, teadlastel ja avalikkusel võimalik oma seisukohti selgitada ja argumenteerida. Metsast räägitakse palju ning seisukohad on sageli täiesti vastakad.
Praegune Eesti mets on heas korras: meil on metsa omandipaljusus, erametsaomanikud hooldavad ja istutavad metsa rohkem kui kunagi varem. Palju metsi on kaitse alla võetud, et näidata, kuidas mets elab ilma inimese sekkumiseta, metsatööstus kasutab valdava osa Eesti raiutud metsa ümbertöötamiseks, pakkudes paljudele peredele hea sissetuleku. Mõned aastad tagasi oli olukord vastupidine: ümarpalk ja paberipuu eksporditi ning puidu väärindamine kohapeal oli väike.
Mets on lisaks eespooltoodule ka emotsioonide allikas. Kõige huvitavama lähenemisega tuli välja Valdur Mikita eelmisel aastal, kui oli maha müünud oma metsa lageraieks. Tema kommentaar: „Selline mets, millega pole emotsionaalset sidet või mida ei soovi majandada, ongi targem maha müüa.”
Olen veendunud, et uus Eesti metsanduse arengukava saab tasakaalustatud ja emotsionaalsus ei kaalu üles fakte ning kava tagab Eesti metsa hea tuleviku.

Andrus Seeme (Reformierakond):

Väga raske on hinnata, kas praegused raiemahud on õiged

Eesti mets peab edasi kasvama. Mets on üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi, mille majandamisel ja kaitsel on mitmekülgne mõju. Mulle tundub, et üks peamisi metsaga seonduvaid küsimusi on see, kas meil raiutakse metsa liiga palju. Samas on arvamusi seinast seina. Praegu on meil metsaga kaetud üle poole riigi pindalast, 1927. aastal oli 20,5%. Iseenesest on see väga positiivne, et metsamaa pindala on suurenenud ja põllumaa pind ei ole märgatavalt muutunud, vaid loodusliku rohumaa pinnad on metsastunud.
Kui eestlasi peetakse või peeti vabariigi algusaastatel metsarahvaks, siis nüüd elab kaks kolmandikku linnapiirkondades ning põllumajanduse ja metsandusega tegeleb alla nelja protsendi inimestest. Seega puudutab metsaga seonduv meie kõigi hingeseisundit olulisel määral rohkem kui elukohta. Väga raske on hinnata, kas praegused raiemahud on õiged. Palju looduses liikudes olen märganud mõlemat äärmust. On palju hästi majandatud metsi, aga ka täiesti hooldamata, vedeleva puidumassiga alasid. Oleksin seda meelt, et see on asjatundjatel ja teadlastel vaja selgeks mõelda. Metsateema on sedavõrd tõsine elukeskkonna osa, et siin ei tohiks emotsioonipõhiselt otsuseid langetada.

Üllar Vana (Vabaerakond):

Erametsanduse olukord pole jätkusuutlik

Eesti metsanduspoliitika tuleb suunata säästvale metsamajandamisele, mis pikas perspektiivis säilitab metsade süsinikuvaru ega põhjusta elurikkuse vähenemist. Luua tuleb ka oluliste metsastatistika näitajate selgus ja läbipaistvus. Nende põhjal tuleb arvutada iga-aastane kestlik raiemaht, mis ei ületa metsa loomulikku juurdekasvu.
Tagada tuleb vanade liigirikaste ja elupaigakesksete metsade kaitse lageraie eest ja hoolitseda elurikkuse säilimise eest. Majandatava metsa tootlikkust tuleb suurendada hooldusraie, puistute õigeaegse raie ja metsa vahetu uuendamise kohustusega kasvutüübile sobilike puuliikidega.
Meie kõige olulisem metsanduspoliitiline seisukoht on aga seotud RMK majandatava metsa andmisega erametsaomanikele ja põllupidajatele säästva majandamiskava alusel pikaajalisele rendile. Praegu majandab Eesti erametsaomanik keskmiselt 10 ha metsa. Aktiivsete metsamajandajate keskmine on ca 50 ha. Selline erametsanduse olukord pole jätkusuutlik.
RMK Põlvamaa metskond majandab samas 63 000 ha, Võrumaa metskond 50 000 ha ja Valgamaa metskond 57 000 ha riigimetsa. Kui anda riigimetsa 100–300 ha suuruste talunditena rendile, saaks tagada püsiva sissetuleku rohkem kui tuhandele kohalikule ettevõtjale.

Herko Sunts (Eesti 200):

Aru-lage-raie suureneb aasta-aastalt

Jahimehena näen iga päev, mis toimub meie metsades, ja see on õudne. Pilt, mida meile esitletakse, ei lähe kokku reaalse eluga. Väidatakse, et 39% metsadest on raieküps. Kuid mõned aastad tagasi tehti muudatus, mille tulemusena tunnistatakse juba 60aastane kuusik raieküpseks. Nii saabki näidata, et meil on küllalt raieküpset metsa. Aga üle 80aastast metsa on vaid 17% ja sellest palju kaitsemetsa, kus metsamajandamine piiratud. Teine silmamoondus on metsa juurdekasv. Kui sellel kümnendil läks lahti aasta-aastalt suurenev aru-lage-raie, hakkas ka metsa „juurdekasv” tohutu kiirusega kasvama. Kogu selle sisu on aga noorendikelt tulenev juurdekasv, mis annab tulemust alles mitmekümne aasta pärast.
Metsade majandamiseks puudub pikk plaan. 2011. aastal tehtud riigimetsa puidukasutuse prognoos on utiil, mis ei kajasta viimaste aastate tegelikke riigimetsas tehtud raiemahte. Metsa majandamine on pikk protsess ja praegune raiemaht ei tohi kahandada tulevaste põlvede mahte. Tuleb koostada eksperte kaasates Eesti metsale järgmise saja aasta arenguplaan. Kindlasti pole praegused raiemahud mõistlikud ning need tuleb tasakaalu viia metsa arengu, elurikkuse ja süsiniku salvestuse eesmärkidega.
Oluline on tagada ka erametsaomaniku privaatsus. Praegu on maaomanike andmed avalikud, et „kogemustega“ metsamajandajad saaksid iga nädal küsida, kas tahad ikka olla oma metsa peremees.

Arvi Matvei (Eestimaa Rohelised):

Oluliselt on vaja piirata raiemahtu

Kõigepealt tuleks vähendada aastast raiemahtu, see võiks ulatuda viie-kuue miljoni tihumeetrini. Täiustamist vajab ka metsastatistika, et metsade seisukorrast oleks ulatuslikum ülevaade.
Tuleb rõhku panna ka püsimetsamajandusele, sest puitu saab metsast hankida ilma seda lagedaks raiumata. Metsa müügi puhul võiks olla aastas tulumaksuvaba summa 5000 eurot, kuid üksnes juhul, kui järgitakse püsimetsamajanduse põhimõtteid.
Oluliselt on vaja piirata lageraiet ja välistada hiiglaslike lageraielankide tekkimine. Looduskaitse piirangud tuleb eraomanikele hüvitada või siis see metsamaa riigi poolt välja osta.
Mõttekas on toorpuitu mitte Eestist välja vedada, vaid seda kohapeal väärindada. Puitu saab kasutada ehituses ja selle abil luua täiesti uusi materjale, mille lisaväärtus on tselluloosi omast palju suurem.
Loomulikult oleme vastu vananenud krafttehnoloogiaga tselluloositehase ehitusele Eestisse.
Hakkpuidu põletamine oleks õigustatud üksnes väga tõhusates elektri ja soojuse koostootmisjaamades.
Peab ka hiiepaiku rohkem kaitsma.

Jüri Kaver (EKRE):

Eesti mets peab jääma

Eesti mets peab jääma, mets on katnud ja toitnud meie inimest! Metsa on raiutud ikka siis, kui ta on saanud raieküpseks, usun, et see on ka nüüd niimoodi. Oluline, et raiutu asemele istutatakse uus noorendik. Leian, et puitu saaks rohkem väärinda, kui seda on siiani tehtud.
Kõige näotum on, kui metsa veetakse piiri taha ümarpuiduna, see on raiskamine, mida riik ei tohiks toetada!

Kalvi Kõva (SDE):

Loobusime raiemahu piiri nimetamisest

Valimiste eel toimusid meie erakonnas ühed tuliseimad vaidlused just metsanduse ja raiemahtude vähendamise asjus. Loobusime oma programmis raiemahu piiri nimetamisest, kuigi oli ridamisi neid poliitikuid, kes seda soovisid.
Selleks et pärandaksime oma lastele terved metsad, peab Eesti metsapoliitika tagama meie metsade säilimise ja elurikkuse. Me hindame ka kõrgelt Eesti puidutööstust, mis annab suure panuse majanduskasvu. Seetõttu on vajalik koostöös puidusektoriga leida tulevikuks keskkonnasäästlikud lahendused ja säilitada metsanduses olevad töökohad.
Mõned punktid säästva metsanduse saavutamiseks. Asulalähedases metsas lageraiet ei tehta. Taastada tuleb asulalähedaste metsade kaitse ja toetada rohevööndimetsade püsimetsana majandamist. Alustada asulalähedaste metsade ostmist RMK omandusse, et neid majandada püsimetsana.
Tuleb luua toetusprogramm metsaomanikele, kelle metsamaad on valdavalt majandamisest väljas. Eraldada lisavahendeid looduslike pühapaikade kaardistamiseks ja inventeerimiseks. Suurendada toetust metsauuendamisele.
Maksupoliitika peab toetama omanike, eriti väikeomanike huvi, olemaks metsa omanik ja jätkusuutlik majandaja. Tõsta tuleb maksuvaba tulu määra metsamaterjali müügil 5000 eurole ja laiendada see füüsilisele isikule.

Löö LõunaLehe valimisdebatis kaasa ja saada riigikogu kandidaatidele üks küsimus, millele soovid kõige rohkem vastust saada! Kõigi küsimusesaatjate vahel loosime välja kolm LõunaLehe kuue kuu tellimust kas endale või sõbrale! Küsimus saatke ylle@lounaleht.ee, lisage oma nimi ja telefoninumber.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 07/02/2019 06:33:53

Lisa kommentaar