Laura-Elisa Kägra. Foto: erakogu

Läinud novembris projekti raames koolituse läbinud võru- ja põlvamaalased, kes soovisid vabatahtliku tööga tegelema hakata, seda ka teevad. Mõned neist üllatava hooga.

Merle Hõim on üks, kes läinud oktoobri lõpul läbis kahepäevase vabatahtlike koolituse Võrus ja alustas juba novembris vabatahtlikuna. Ta käib kord nädalas, vajaduse korral ka tihedamini, Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse hooldekodus vanuritega juttu ajamas. Lõppenud aasta viimasel kuul aitas ta jõuluürituste korraldamisel.
„Merle on mustervabatahtlik, sest teeb enam, kui me eeldasime,” kiitis Hille Vaht, õendusabikeskuse vastutav õde.
Merle Hõimule meeldib vabatahtliku roll, milles talle ühelt poolt ei ole midagi uut, sest kolmel viimasel aastal on ta Võru linna suurematel üritustele vabatahtlikuna abiks olnud.
Praegune vabatahtlik tegevus on talle andnud teadmisi alast, millest tal varem ei olnud aimugi. „Haiglas näen, mida kujutab endast hooldustöö,” täpsustas ta. „Olen vanemaealistega alati paremini läbi saanud kui eakaaslastega,” andis 29aastane Hõim mõista, et vanuritega suhtlemine talle meeldib.
„Olen nende juures enamasti kuulaja rollis ja kui ma mõne mõttega nõus ei ole, püüan seda viisakalt mõista anda,” rääkis ta.
Hõim suhtleb tihedalt kolme eaka naisega, kes räägivad talle ka isiklikke asju, ning koos arutavad nad Eesti päevapoliitilisi probleeme.
„Merle aitab hooldekodus sisustada vabaajatundi, mängib vanuritega lauamänge ja laulab nendega,” loetles Vaht. Ta lisas, et jõulueelsel ajal aitas Merle Hõim piparkooke küpsetada, vanuritele jõulukinke pakkida ning lõi kaasa külaliste vastuvõtu organiseerimisel.
Hille Vaht läbis samuti sügisel toimunud koolituse, kuigi tal on nii hingehoiu- kui ka vastav õendusharidus. „Olen oma töövaldkonda laiendanud ehk teen ka seda, mis tegelikult ei ole minu töö,” märkis ta.
Vaht lisas, et koos hoolealustega midagi tehes suureneb nendepoolne usaldus. Aasta lõpul tehti koos mitmesuguseid kaarte ja kutseid.
Vaht tunnistas, et neil oli alguses väike hirm, et ehk vajavad eakad veidi kaitset uue inimese, s.t vabatahtliku ees. „Õnneks oli see hirm asjatu,” lisas ta.

Vabatahtlike tegevus on meil veel uus

Vabatahtlike Võrumaa koordinaator Laura-Elisa Kägra lausus, et laias laastus on vabatahtlike tegevus läinud hästi käima, sest 25st koolituse lõpetanust käib hooldekodudes 10, kodudes üheksa ja erihooldekodudes kaks vabatahtlikku.
„Mõned on hetkel kõrvale jäänud kas siis sobiva abivajaja või aja puudumise tõttu, kuid võimaluse avanedes nad kindlasti alustavad,” märkis Kägra.
Ta tõi esile Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse hooldekodu tänu ka sellele, et seal töötav vastutav õde Hille Vaht on aktiivne, positiivse suhtumisega ja usub vabatahtlike töösse.
„Projektiga tegelemisel olen märganud, et meil on üksikuks jäänud inimesi, kellele on tihti abi sellestki, kui keegi nende juures järjepidevalt juttu ajamas käib, näidates sellega hoolimist,” märkis Kägra.
Ta lisas, et kui eakale võib hea inimese ootamine jõudu anda, siis vabatahtlikule annab see võimaluse head teha.
Kägra sõnul ei ole vabatahtlik tegevus Eestis veel välja kujunenud, kuid ometi on see tegevus vajalik, et meie ühiskonda ühtsemaks ja hoolivamaks muuta.
„Igaüks saab teise heaoluks midagi ära teha ja niiviisi tema elukvaliteeti parandada,” lisas ta.
Sotsiaalministeeriumi tellitud vabatahtlike rakendamise projekt on kaheaastane. Projekti hanked korraldab Eesti külaliikumine Kodukant.
Teise vabatahtlike rühma koolitus toimub Võrus märtsi keskel. Sinna oodatakse 30 huvilist, kellest kolmandik on juba osalemissoovist teatanud.

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 14/02/2019 08:24:52