Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Kagu-Eesti üüriturul on krõbedad hinnad

Üks näide praegu Võrus üürile pakutavatest korteritest. Üürile lisanduvad kommunaalmaksed, mis on praegu umbes 140 eurot. Foto:kv.ee

Ehkki Kagu-Eestis on paljudel palk veidi üle 500 euro kuus ning inimestel tegu, et ots otsaga kokku tulla, on üüriturul hinnad päris krõbedad. Näiteks küsitakse kahetoalise korteri eest üüri 300 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Kokku maksab elamine seega talveajal ligi 500 eurot kuus.

Hinnad tunduvad kõrged eriti seetõttu, et korterite müügihind on Tallinna omast ligi 10 korda madalam, aga üürihind ainult poole madalam, kui sedagi.
Näiteks pakutakse Võrus üürile ühetoalist 30 ruutmeetri suurust remonditud ja sisustatud korterit kuni üheks aastaks ning üüriks küsitakse 150 eurot pluss kommunaalmaksed, mis talvel on umbes 100 ja suvel 50 eurot. Tagatisraha on 300 eurot, sissekolimisel tuleb maksta ühe kuu üür ette pluss tagatisraha ehk 300 + 150 eurot.
Võrus Tiigi tänaval pakutakse möbleeritud kahetoalist 69 ruutmeetri suurust kodutehnikaga varustatud korterit hinnaga 290 eurot kuus. Sarnased, 300 euro tuuri pakkumised on Võrus viimasel ajal üsna tavalised. Kas see pole liiga kõrge hind, arvestades Lõuna-Eesti madalat palgataset?
Lõuna-Eesti maakler Margus Ader tunnistab, et jah, hinnad tunduvad kallid. „Aga on ka, tegelikult on stabiilne üürihindade tõus olnud juba viimased 10 aastat,” lisab Ader, „see olnuks suurem, kui väikelinnade üürileandjad oleks julgenud tõsta kiiremini hinda. Tallinnas ja Tartus on hinnad veel kõrgemad.”

Üüripindadest on suur puudus
Kõrgete üürihindade põhjus on Aderi väitel uuema elukondliku kinnisvara puudus, kus peaaegu ei tulegi midagi juurde. Kui Võrus vana gaasitehase maja valmib, on sealt turule tulemas 20–30 üürikorterit, mis parandaks kvaliteeti turul.
Teine vähese pakkumise ja sellega seotud kõrgete hindade põhjus on asjaolu, et väikelinnade korteriomanikud pole nii aktiivsed ettevõtjad turul, et tehtaks korda rohkem vanu maju ja kortereid, et neid välja üürida. „Siin on kindlasti palju ruumi ja vakantsi, et turule tuua üüripindasid juurde,” märgib Ader.
Kolmas põhjus, miks üürhinnad linnades tõusevad, on see, et vanemad inimesed tulevad ära linna, mistõttu linnakorterid ei jää tühjaks, vaid täituvad nendega, kes maalt tulevad - seetõttu ongi üüripindadest puudus. Eriti suur puudus on korralikest remonditud korteritest, nende üürihinnad on 200–300 eurot kuus.
Hind sõltub Aderi väitel ka kommunaalkuludest: kui kommunaalkulud on madalamad, siis saab küsida kõrgemat üürihinda ja vastupidi: kui kommunaalid on kõrged, siis jääb üür madalamaks.

Korterite orienteerivad üürihinnad

Võru
1-toaline on 150–200 eurot, lisanduvad kommunaalmaksed
2-toaline on 250 eurot, lisanduvad kommunaalmaksed

Põlva
1-toaline on 150 eurot, lisanduvad kommunaalmaksed
2-toaline on 200 eurot, lisanduvad kommunaalmaksed

Valga
1-toaline on 150 eurot, lisanduvad kommunaalmaksed
2-toaline on 200 eurot, lisanduvad kommunaalmaksed
Allikas: kinnisvarafirmad


Kagu Eesti üüriturgu kommenteerib Arco Vara kinnisvarabüroo kutseline hindaja ja analüütik Mihkel Eliste:

Väikelinnade üüriturg on võrreldes Tallinna ja Tartu omaga märgatavalt väiksema aktiivsusega. Sellega kaasnevad kinnisvaraturul sageli ebaefektiivsused, mis võimaldavad turuosalistel kõrgemat tulu teenida. Väiksemad korteriturud on pikemas perspektiivis riskantsemad, mistõttu üüritootlus on nendes linnades tunduvalt kõrgem kui Tallinnas ja Tartus.
Kui Tallinnas on praegu kahetoaliste korterite üüritootlus laias laastus 6–7 protsenti ning Tartus 6,5–7,5 protsenti, siis keskeltläbi 10 000 elanikuga väikelinnades on 7,5–9 protsenti.
Kõrgem üüritootlus on küll atraktiivsem, kuid enamik üüriinvestoritest ei soovi siiski suuremat riski võtta ega investeeri väikelinnadesse, sellest tulenevalt on ka mitmes piirkonnas avalik sektor algatanud üürimajade rajamise programmi.
Viimase paari aasta jooksul on väikelinnades üürihinnad kasvanud keskmiselt 10 protsendi võrra aastas, kuid see on olnud pelgalt ajutine ning lähikvartalites peatub.
Üürihindade kasvu on soodustanud müügipakkumiste vähenemine, mistõttu osa inimesi ei leia omale sobilikku korterit, mida osta, ning nad on justkui sunnitud üüripinnal elama. Lisaks mõjutab üüriturul püsimist praegune pankade suhteliselt konservatiivne suhtumine, mistõttu suur hulk noori ei ole laenukõlblikud, ennekõike väikelinnades. Teisalt on turule lisandunud laialdane hulk laulva revolutsiooni perioodist nooremapoolseid leibkondi, kes on turul ajutiselt nõudlust tugevalt suurendanud.
Positiivne majanduslik konjunktuur on mitmetes Eesti väikelinnades peatanud elanike väljavoolu. Kuid mis seal salata, kui tulevikus peaks tabama Eestit taas laiapõhjaline majanduslangus ja/või finantskriis, siis väikelinnad saavad märgatavalt rohkem pihta kui Tallinn või Tartu ning noored asuvad taas vastavatesse linnadesse või Soome-Rootsi kolima. Lisaks ei saa märkimata jätta, et väikelinnade elanike arv jätkab Eestis igal aastal ligi üheprotsendilise tempoga vähenemist. Pikaajalisi üürikinnisvara investeeringuid tegevad investorid sellistesse piirkondadesse oma raha ei soovi kuigi suures mahus paigutada.
Kui tugineda statistikale, on väikelinnade üürihindadel veel justkui kasvuruumi. Jah, kohati võib väita, et üürihinnad on küll väikelinnadele omaselt kummaliselt kõrged, kuid kui Tallinnas moodustab keskmise kahetoalise korteri üür piirkondlikust keskmisest brutopalgast ligi 35 protsenti, näiteks Võrus aga ainult 20–25 protsenti, siis peaks ülehinnatud üüripakkumised asuma hoopis mujal kui väikelinnades.
Üürihindade kasv aeglustub lähitulevikus kogu Eestis, sest korteriturul on müügiperioodid pikenemas ning tehingute arv vähenemas, mis viib osa pakkumisi taas üüriturule, seega suureneb üüripakkumiste arv ning tasakaalustub edasine hinnakasv.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 14/02/2019 08:57:41

Lisa kommentaar