Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Võru valla järvele on tehtud ebaseaduslik jäärada

Kose Valgjärvel sõidetakse tsiklitega. Foto: erakogu

Võru vallas Kose Valgjärvel on viimased kuu aega tegeldud ebaseadusliku jäärajasõiduga. Järve peal on tiirutanud nii krossitsiklid kui ka ATV.

Kohalikud inimesed on kaevanud sellise tegevuse peale Võru vallavalitsusele, kust öeldi, et jäärajasõit Valgjärvel pole seaduslik. „Kose Valgjärv pole avalikult kasutatav järv, mistõttu peab järvel liikumiseks küsima omanikult luba,” ütles Võru vallasekretär Inga Leelanss. „Avalikult kasutatavad järved on pindalaga üle saja hektari.”
Valgjärv kuulub riigile, mistõttu peaks luba küsima keskkonnaametist.
LõunaLeht käis kohapeal asja uurimas ja inimesi küsitlemas. LõunaLehega suhelnud inimesed ütlesid, et neid tsiklisõit järvel ei häiri. Kaebusi polnud isegi neil, kes päris järve ääres elavad. Üks järve ääres eramajas elav väikse lapse ema ütles, et teda ega last pole krossisõit järvel häirinud.
„Andku minna,” ütles päris järve ääres asuva Valgjärve 4 korteriühistu juhatuse liige Sven Kask. „Mind pole see häirinud,” lisas ta, „kaebusi majaelanikud pole esitanud. Kui on probleem, siis öeldaks.”
Kask märkis, et sõitmine on järvel kestnud ligi kuu aega. Sõidetakse päevasel ajal. Sõitjaid pole palju, kaks-kolm inimest. Nad pole päris poisikesed, aga on nooremad inimesed, üks täiskasvanu on ka kaasas. Sõidetakse nii ATV kui ka krossiratastega.
Sulailmad on jääd sulatanud ning praegugi on jää peal vesi. Masinaid järvel teisipäeval näha polnud. Kas jää peal sõit võib olla praegu ohtlik? Korteriühistu juhatuse liige Sven Kask ütles, et temal ohtlikkuse kohta infot ei ole, aga seni pole keegi läbi jää kukkunud.

Keskkonnaseadustiku § 37. Veekogu avalik kasutamine
(1) Veekogu avalik kasutamine on suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük, veevõtt ning muul viisil veekogu kasutus, mis vastavalt veeseadusele ei ole vee erikasutus.
3. Mootorsõidukitega veel või jääl liikumine veekogu avaliku kasutamise alla ei kuulu (KeÜS § 37 lg 2). Mootorsõidukiga võib liigelda merel ja järvedel, mille pindala on üle saja hektari ning sellistel jõelõikudel, kus veeliikluseks on ruumi vähemalt kümne meetri laiuselt. Maksimaalne liikumiskiirus on 30 km tunnis. Seejuures ei tohi sõita supelrandade läheduses ja kahjustada vee-elustikku, veekogu sängi, kaldaid ning vette rajatud ehitisi. Mootorsõidukitega veekogudel asuvail jääteedel liikumine on võimalik riigi- ja kohalikel taliteedel, mille rajamiseks sõlmitakse veekogu omanikuga eraldi leping (TeeS § 8 lg 3).
5. Veekogu avalik kasutus on alati lubatud kõigil avalikel veekogudel ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Avalikud veekogud on loetletud VeeS-s. Avalikult kasutatavate veekogude kasutamist KeÜS § 37 lg-s 1 nimetatud tegevusteks ei tohi veekogu omanik piirata. Avalikult mitte kasutatava veekogu omanikul on aga õigus veekogu kasutamist piirata või keelata (vt KeÜS § 37 lg 7).

Päästeamet hoiatab: jää on muutunud ohtlikult õhukeseks

Veebruari alguses saabunud soojad ja vesised ilmad sulatavad õhemaks talve jooksul veekogudele tekkinud jääkihti, mistõttu tasub enne jääle minekut veenduda selle ohutuses, manitseb päästeamet.
„Veebruar on alanud üsna soojalt ning ilmaprognoosid lubavad plusskraadide jätkumist ka lähiajal. See aga tähendab, et veekogusid kaanetanud jääkiht hakkab sulama ning jääle minek võib olla ohtlik,“ selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. Ta lisas, et uisusõpradel on turvalisem sportimiseks valida mõni tehisliuväli.

Jääkattele tasub minna siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Populaarsematel siseveekogudel käivad jää paksust mõõtmas päästeameti komandod ning andmeid saab vaadata kaardirakenduselt. Andmeid uuendatakse kord päevas seni, kuni on näha, et jääolud on muutunud taas stabiilseks ehk jää on üle kümne sentimeetri paks ja ilmateade lubab pidevat külma.
Olenemata sellest, milliseid olusid jääkaart kajastab, on tegemist informatiivse kaardiga, mis annab ettekujutuse jääolude üldisest seisust. Täpse hinnangu jääoludele peab iga inimene ise andma.
Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid, ka siis, kui jää paksus on lubatud 10 cm, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt muutuda. Mida kiirevoolulisem veekogu, seda ebaühtlasem on jää.
Tuleb arvestada, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.
Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Lapsevanematel tuleks rääkida lastega kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal. Kui märkad hädalist või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabinumbril 112.
Jääkaardi leiab siit: http://goo.gl/c9Y9N6.
Lisainfot jääohutuse kohta leiab siit: https://veeohutus.ee/talv/jaaolud-eestis.

 

 

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 21/02/2019 09:26:55

Lisa kommentaar