Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Kodanikud: milleks lõhkuda toimiv ringristmik, kas maanteeametis töötavad kilplased?

Põlvakaid nörritab maanteeameti plaan kaotada neile harjumuspärane ovaalne ringristmik bussijaama juures, kus kohalike mäletamist mööda pole suuremaid liiklusõnnetusi juhtunud. Foto: Ülle Harju

Põlvakatele tundub arusaamatu, miks kavatseb maanteeamet Põlva bussijaama juures asuva ovaalse ringristmiku ümber ehitada ringikujuliseks, kahtlusi otstarbekuses äratab ka Kanepi-Põlva teel asuva Puskaru risti kapitaalne ümberehitus.

„Tore üldiselt, et ka väiksemaid tugimaanteid plaanitakse remontida, aga lihtsalt arusaamatu, miks peab toimivat asja rikkuma. Tundub, et riigil on raha palju,” kommenteeris Põlva ringristmiku ümberehituse plaani üks Põlva naine sotsiaalmeedias. „Kui soovitakse ohutumat liiklust, siis võiks pigem alandada piirkiirust ovaalile sõitmisel. Nii Tännassilma kui Aarna poolt tulles võib ringile sõita 70ga, sest asula märk on ju alles peale ringi.”
„Ei tea, kas selle projekteerimise taga on ka mõni ohuanalüüs või mingi pädev dokument? Ma ei mäleta küll, et minu eluajal oleks seal ringil ühtegi liiklusõnnetust juhtunud. Aga sellest tarbetuna tunduvast tööst saavad tööd ja leiba paljud projekteerijad, asfalteerijad, liiklusmärkide valmistajad, haljastajad jne,” märkis kommentaariks üks mees.
Kodanikud avaldasid ka arvamust, et maanteeamet võiks tarbetuna näiva ümberehituse asemel hoopis välja ehitada kergliiklustee Puuri külani.
„Mul isiklikult on ka sellest ovaalsest ringristmikust kahju, olen sellega harjunud ja keskel kasvavad ilusad noored kuused,” tunnistas Põlva abivallavanem Martti Rõigas. „Aga vallal selles asjas vetoõigust pole: maanteeameti maa, maanteeameti projekt. Küll loodame, et uus ringristimik tuleb piisavalt lai ja piisava pöörderaadiusega ka suurtele masinatele. Mammaste ring tehti ju 1,5 aastat pärast ehitamist ringi, sest rekad ei saanud seal välja keerata.”
„Teede 87 ja 62 ristmikul asuv ovaalne ringristmik ehitatakse ümber lähtuvalt liiklusohutusest,” selgitas maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal. „Oluline on, et ringristmik oleks arusaadav kõigile liiklejatele, nii kohalikele kui võõrastele. Praegu on võimalik kahest suunast ringristmikku läbida suure kiirusega ning see muudab selle ohtlikuks. Ringristmiku puhul on tegemist tavalise neljakülgse ristmikuga, kus tuleb kõigil suundadel vajaduse korral peatuda ja ringil olevale sõidukile teed anda. Praegune lahendus loob petliku mulje, et kaks suunda on eelistatud, kuna niipidi liikudes saab ringi läbida suurel kiirusel.”
Taali sõnul pole ringristmiku ümberehitus raharaiskamine: „Kuna tegemist on tee rekonstrueerimisega, mis tähendab, et tee katend vahetatakse igal juhul välja, siis tööde maksumust ringi kuju muutus ei mõjuta.”

Puskaru risti ümberehituse põhjendus: ei saa aru, kuspool Põlva on


Maanteeameti teerekonstrueerimisplaan hõlmab tervet Kanepi-Põlva teed. Teise suurema ümberehitusena on plaanis Kanepi-Põlva ja vana Võru-Tartu tee rist Puskaru külas ristikujuliseks teha. Praegu tuleb Kanepi poolt tulles sõita paarsada meetrit Võru poole, enne kui tee Põlva poole keerab.
Ristmiku ümberehitamist põhjendab maanteeamet sellega, et Kanepi poolt tulijad ei saa aru, kuspool Põlva on, ja vastupidi.
„Teede 18240 ja 62 ristmiku ümberehitusel on eesmärk muuta peateeks suurema liiklussageduse tee, milleks on tee 62 Põlva-Leevaku,” lisas Janar Taal. „Tööde maksumus ei ole teada, sest praegu koostatakse alles teeprojekti ja tööd on algfaasis.”
„Puskaru risti ümberehitamine on ehk isegi õigustatud,” märkis Põlva abivallavanem Martti Rõigas. „Võõral võib seal tõesti segadus tekkida. Ja kes oleme meie, et maanteeametile öelda, kuidas teid ehitada?”
Kodanikele, kelle meelest võiks maanteeamet suunata raha hoopis kruusateede remontimisse ja kergliiklusteede ehitusse, selgitas Janar Taal, et teede rahastuse teemad on kokku lepitud teehoiukavas, kus igale tegevusliigile on määratud aastased piirsummad.
„Teede rekonstrueerimiseks ette nähtud raha ei saa maanteeamet ümber tõsta kruusateedele katete ehituseks,” ütles ta. „Teede remondiks koostatakse lähtuvalt teehoiukavas sätestatud põhimõtetest üleriigilised objektide nimekirjad ning maanteeamet vaatab teede remonti ja säilitamist ning arendamist kogu riigimaanteede võrgust lähtuvalt. Teehoiukavas on määratud ka tegevusliikide prioriteedid ning esimene prioriteet on olemasoleva võrgu säilitamine: pindamine, taastusremont, kruusateede remont ja rekonstrueerimine. Seejärel tuleb teede arendamine, milleks on kruusateedele katete ehitus, liiklusohtlike kohtade likvideerimine ja suured ehitusobjektid.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/02/2019 09:36:13

Lisa kommentaar